17. august 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ilm halb, aeg surub tagant. Miks ei saa ehitada korralikku objekti?

Foto: Paulo Cunha
Paljud tellijad kurdavad problemaatilise ehituse kvaliteedi üle. Ehitajad on hädas küll ajaraamidega, küll ilmaga, küll materjali tarnete jms. Probleemide juur on sageli puudulik paberimajandus.

Real-E State OÜ ehitusspetsialist Veigo Raamat: "Mida täpsem projekt, seda vähem vaidlusi."

"Korralik projekt on kõige alus," kinnitas ka alates 1991. aastast ehitusega tegelenud OÜ ERAMU juhataja Heldur Loor. Nii on kliendil õigus ehitajalt korralikku tööd nõuda, järelvaatajal on midagi, mille järgi järelvalvet teha ja ehitajal, mille järgi ehitada.

VKP PROJEKT OÜ juhatuse liige Valeri Künnapu sõnul on puudulik projekt tihti kivi tellija kapsaaeda. Projektilt kokku hoides loodetakse säästa raha. "See jätab ehitajale suurema otsustusruumi," möönis ta ja lisas, et abi võib olla korralikust järelevalvest.

Künnapu soovitas: "Tehke rohkem eeltööd. Tehke selgeks, millest ehitus koosneb - üldehitus, siseviimistlus, töölõigud, eriosad nagu küte, jahutus, elekter, kanalisatsioon, vesi jne." Korraliku projekti osadeks on kindlasti ka inseneride läbi arvutatud eriosade projektid.

Alexela Group OÜ kinnisvarajuht Mehis Rump nõustub, et selleks, et vältida hilisemaid lahkarvamusi, peaks tellija ise püüdma maksimaalselt eeltööd ära teha. "See algab korralikust projektist ja pakkumisdokumentatsioonist. Jätkub hanke käigus vajalike täpsustustega ning võimalikult selge lepinguga. Vähetähtis ei ole ka ehitusaegne omanikujärelvalve. Kui tellijal jääb enesel oskusteabest puudu, on mõistlik kaasata vastava ala spetsialist appi," lisas Rump.

"Mul on kogemus erakliendiga, kes tellis korraliku tööprojekti, kus oli kõik kirjas kruvide, sõlmede, materjalideni. Selle objektiga probleeme ei olnud. Lõpphind ei läinud suuremaks, kui oleksid olnud lisatööd," soovitas Raamat, kuidas saada endale probleemideta ehitus.

"Mõtteid ma lugeda ei oska, tellija mõtles ühtemoodi, ehitaja teistmoodi," selgitas Loor, kuidas projekti puudumine annab võimalusi sama saavutamiseks eri meetodeid kasutada.

Mida viletsam projekt, seda valem hind

Loori sõnul saab ta päringuid, kui klient eeldab ehitamist eskiisi kohaselt. "Ma ei tee siis isegi pakkumist mitte, sest tavaliselt kerkib nii palju küsimusi, millele tellija lennult vastata ei oska," selgitab Loor, kes õnneks saab tellijaid valida, kuna inimesi, kes ehitada soovivad, on rohkesti.

Raamatu sõnul soovitakse tõesti, et ehitusel kasutataks eelprojekte. "Mida viletsam projekt, seda valem hind. Täpse projektiga valet hinda öelda ei saa," lisas ta ja tõi välja, et tal endal on kokku kogutud umbkaudne hinnakiri, kui palju mingi töö maksab.

Vohab eskiisi järgi ehitamine, kuna need on projektist odavamad. "Saab ka nii, kuid keskmine inimene ei suuda nii ehitust hallata. Iga etapp nõuab siis eraldi hindade, materjalide ja lahenduste kokku leppimist," lisas ta.

Raamat toob välja, et umbes pooled tellijad on sellised, kes arvavad, et oskavad ise kõike teha. Kuid on juhuseid, et ikka ei oska.

Palju rõhku pannakse arhitektuurile ja sisekujundusele, unustama kiputakse eriosasid. "Paljusid asju tuleks lahendada koos. Hiljem lihtsalt pole võimalik lammutamata soovitud tulemust saada. Nii kannatab elumugavus ja kvaliteediklass," lisas Künnapu.

"Uus seadus lubab eramu ehitamisel omanikul ise järelevalvet teha, kuid kui puudub projekt, siis mida nad valvavad?" on Loor projektita ehitamise suhtes skeptiline.

Tuhat häda

"Kõik arvavad, et projekt on kallis, kuid korraliku projekti puudumine võib veel kallim olla ja tuhat häda kaasa tuua," lisas Loor.

Korraliku objekti saladus on Loori sõnul leida hea projekteerija. Kuidas seda leida? "Soovitusi tasub kuulata nii tuttavatelt kui ehitajatelt," selgitas Loor.

"Hea ehitaja leiab nii, projektijuht järelevalve kogemuste baasil soovitab, või küsida kogemusi sõpradelt. Täna mina ei julgeks kuulutusteportaalist ehitajat võtta," lisas Raamat.

Probleemide vältimiseks soovitab ta alati ehitusel spetsialist endale kõrvale võtta. "Kui on järelevalve, on ka praaki vähem," kinnitab Raamat. Kvaliteeti aitab tagada ka pädev projektijuht, sest enamik ehitajaid kõiki norme ikkagi ei tea.

Üks probleemide allikas on liigne ettemaks. "Kui rahad on käes, kõnnitakse minema," rääkis Raamat, kes on sattunud objektidele, mis on juba kiiva kiskumas ja kui ettemaks on liiga suur olnud, siis ehitaja ei ole enam huvitatud parima tulemuse saavutamisest.

"Mis puudutab ehitusfirmade puhul tellija rumaluse pahatahtlikku ärakasutamist, siis ma ei usu, et see oleks kuidagi valdav ja ammugi ei usu ma, et see oleks ehitajale jätkusuutlik teguviis," ei taha Rump uskuda, et ehitajad teadlikult valepakkumisi teevad.

Raha, kommunikatsioon ja paindlikkus

Ehitus Kiirabi OÜ juhatuse liige Aimar Reinhold lisab, et kasuks tuleb ka paindlikkus. "Inimesed tihti ei kujuta visuaalselt lõpptulemust ette," lisas ta ja selgitas, et näiteks võib tellija algselt soovida küll 4 meetri laiust verandat, kuid töö käigus selgub, et vaja on ikka 4,5 meetrist verandat. "Loomulikult eeldab lisatöö lisatasu," ütles Reinhold, kelle sõnul on eduka projekti üks oluline komponent ka kommunikatsioon, kuidas kliendile, kes tihti ehitusest palju ei tea, asjad ära selgitatakse.

"Tihti on asjad läbi rääkimata," lisas ta ja selgitas, et kui pädev ehitaja teeb näiteks katuse ehitamiseks pakkumise, siis arvestab ta roovituse, naelte ja muu vajalikuga. "Siis näidatakse mulle odavamat pakkumist, kus pooled vajaminevad tööd on välja jäetud. Pärast selgub, et neid on ikka vaja teha ja leitakse, et need oleks võinud esialgses hinnas olla," jagas ta omi kogemusi, et täpselt tuleb lepingusse kirja panna mahud, materjalid, hinnakiri lisatööde puhul.

Reinhold toob välja, et tihti ei taju klient ka, kui palju ehitus maksab. "Tellitakse fassaadi-, katuse- ja muid töid. Pakkumist nähes otsustatakse aga korda teha vaid katus, sest puudub terviklik ülevaade kuludest ja ehitustöid planeerides arvestati ainult katusematerjaliga, unustades lisad, nagu kiled, roovitused, tellingud jne," selgitas ta.

Autor: Mariliis Pinn, kaasautor

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785