Puitmajaliit kuulutas välja parima teadustöö

Puitmaja konstruktsioon
Puitmaja konstruktsioon

Eesti puitmajaliit ja Eesti puitmajaklaster kuulutasid välja parima teadustöö konkursi võitjad. Parima teadustöö peapreemia võitis Peep Pihelo Tallinna Tehnikaülikoolist teadustööga „Madal- ja liginullenergiahoone puitsõrestikseina niiskustehniline toimivus”.

Kokku esitati konkursile 17 väga põhjalikku ning hindele “väga hea” või “suurepärane” kaitstud uurimustööd viiest erinevast kõrgkoolist. Töid laekus nii Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Eesti Maaülikoolist, kui ka üksikud tööd Eesti Kunstiakadeemiast ja Sisekaitseakadeemiast. Enamus teadustöid pakkus praktilist sisendit inseneridele ja puitmajatootjatele, kuid oli ka paar akadeemilist laadi käsitlust nagu kuidas turundada puitmaja või kuidas puidukasutus aitaks Tallinna merele avada.

“Konkurss õnnestus suurepäraselt, kuna andis väga põhjaliku ülevaate kõrgkoolides käsitletavatest puitmajade arendustegevustest,” sõnas Eesti puitmajaklastri juht Lauri Kivil. “Praktiliselt kõik uurimused olid rakenduslikku laadi ning käsitlesid mõnda puitmajatootmises lahendamist vajavat probleemi või tootearendusega seonduvat uuendust,” ütles Kivil. “Puitmajatootjatele on teadustööd väga heaks tootearenduse sisendiks, sest päris mitmete uurimuste fookus oli väga täpselt seatud puidust tehasemajade arendamisele,” jäi Kivil sügisel välja kuulutatud konkursi tulemusega rahule.

Pihelo analüüsis paksu soojustusega välisseinte niiskustehnilise turvalisuse aspekte, töö taustaks on madal- ja liginullenergiahoonete tulekuga alanevad tarindite soojusläbivused.

“Pihelo töö tulemused on olulised, kuna näitavad, et kasutades tänasel päeval levinud projekteerimispraktikat, mille puhul tarindite soojusläbivust muudetakse vaid soojustuse paksust muutes, toob soojusläbivuse alanemine kaasa niiskusturvalisuse vähenemise,” kommenteeris töö juhendaja TTÜ ehitusfüüsika professor Targo Kalamees. ?“Eriti oluline on see sõnum majatehastele, kus piirdetarindid on kihtide kaupa tüpiseeritud ja sageli ainukeseks muutuvaks parameetriks on soojustuse paksus,” kinnitas Kalamees.

Ka TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetooli professor  Jarek Kurnitsi hindas Pihelo teadustöö praktilist väärtust kõrgelt: ”Analüüs näitas, et rusikareeglite järgi projekteerimine ei pruugi tagada niiskustehnilist turvalisust, samuti seda, et simulatsioonarvutused on keerulised ja nõuavad spetsiifilisi oskusi.”

Konkursi tulemused

I koht: Peep Pihelo (TTÜ; juhendaja Targo Kalamees)

II koht: Priit Tohver (TTÜ; juhendaja Alar Just) ”Puitkonstruktsioonide tulepüsivus: standardis EVS-EN 1995-1-2 ning käsiraamatus Tuleohutud Puitmajad 3 toodud arvutusmeetodite rakendamine ja v?rdlus”

III koht: Joosep Mölder (EMÜ; juhendaja Marko Teder) „Liim- ja ristkihtpuidu kihtide arvu mõju muljumistugevusele naagelliites“

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed