Balti suurim projekteerimisfirma astus rängalt ämbrisse

Taritsuprojekt
Taritsuprojekt

2013. aastal suure hurraaga Eestis äri alustanud Leedu juurtega projekteerimisfirma UAB Kelprojektas on viimase kahe aasta jooksul võitnud ridamisi riigihankeid, kuid on oma kohustuste täitmisega hätta jäänud.

Firma on olukorras, kus Maanteeamet on lubaduste murdmise ja tähtaegadest ülejooksmise pärast kas osaliselt või täielikult taganenud viiest UAB Kelprojektase Eesti filiaaliga sõlmitud hankelepingust. Ainult ühe hanke osas polnud Maanteeametil pretensioone ning teine (Tallinn –Tartu maantee Kose – Võõbu lõik) on hetkel töös, kuid samuti graafikust maha jäänud.

Probleeme on Kelprojektasega olnud ka Tallinna Kommunaalametil, kes sõlmis ettevõttega lepingu Majaka tänava rekonstrueerimiseks – täpsemalt on ehitustööde algus mitmeid kuid veninud, leping Kelprojektasega lõpetatud ning välja kuulutatud uus hange, mille võitja peab Kelprojektase pooleli jäänud projektid lõpuni tegema ning tänava ka järgmisel aastal valmis ehitama.

Ebaõnnestumise mitu palet

Kuid mis siis juhtus? Kelprojektase endise projektijuhi Marek Rannala sõnul ei olnud firmal lihtsalt piisavalt inimressurssi. „Jumala eest, ma ei taha Kelprojektast halvustada ning mul pole neile isiklikult mingeid pretensioone, kuid kui tulla turule ilma mõistliku strateegia ja planeerimiseta, siis hakkavadki asjad minema nii nagu nad läksid,“ ütles ta. Kelprojektasest lahkunud müügijuht Bruno Lille sõnade kohaselt tahtis ettevõte arenguosakond saavutada arengut kiiremini kui tootmine järgi jõudis. „Kui vasaku käe ülesanne on töid hankida ja parema käe ülesanne neid ära teha, siis vasak käsi töötas liiga kiiresti,“ lausus Lill.

Töötajate ülekoormusest tekkis omakorda uusi muresid. Pinge kasvas ja inimesed hakkasid ettevõttest lahkuma. „Loomulikult läheb tähtaegade kukkudes töö pingelisemaks. Tellija-poolne surve süveneb, kuid iga projekteerija tahab teha tööd lahmimata ja korralikult – nii, et tal oleks aega läbimõeldud otsuseid langetada,“ ütles Lill. „Mina isiklikult ei tahtnud olla meeskonna liige, mis selliseid tulemusi toodab,“ selgitas Rannala enda lahkumise tagamaid. „Kui ka projektijuhil on korraga käsil liiga palju projekte, peab suhtlema tellijate, allhankijate ja projekteerijatega, kes asuvad Leedus, siis lihtsalt ei jõuagi asjadega valmis,“ lisas ta.

Rannala viitab sellele, et Eesti hangete projekteerimine liikus tähtaegades püsimiseks Leetu. Kuid lumepall juba veeres ning rööbastele see Kelprojektast ei aidanud. „Kuigi Leedus on projekteerijaid palju, olid nad kõik juba oma tööga hõivatud, neil oli seal rekordiline backlog (aja jooksul kogunenud töö või tellimuste hulk – toim) kohalikest projektidest,“ ütles ta. Olukorda muutis veel keerulisemaks see, et Eesti ja Leedu projekteerimisnormid erinevad, mis tegu Leedu projekteerijate töö hulga ajanõudlikumaks.

Pingeline töö pani suuremat palka küsima

Küsimuse peale kas tööjõupuudusele üritati ka mingit lahendust leida vastas Rannala, et mingist hetkest alates ei olnud ettevõttel enam väga palju valikuid – uusi töötajaid palgata oli suhteliselt lootusetu. „Kuulutused olid kogu aeg üleval ja personalifirmad otsisid töötajaid. Kahjuks suudeti juba esimeste projektide jooksul enda maine nii partnerite, allhankijate kui ka potensiaalsete uute töötajate hulgas ära rikkuda,“ selgitas Rannala. „Kui on teada, et on probleemid ja asjad ei suju, siis kes tahab sinna tööle tulla? Projekteerimissektor on ju nii väike, info levib inimeste seas kiiresti,“ lisas ta.

Bruno Lille sõnul üllatas Kelprojektast ka Eesti projekteerijate palgatase. „Kui Leedus on Kelprojektasel nii hea maine, et ei ole vaja isegi kuulutust lehte panna, selleks, et kandideerijate järjekord ukse taga oleks, siis Eestis on ta tundmatu ettevõte. Siin on turuliidrid teised.“ ütles Lill. „Ja muidugi kui tekivad hangete täitmisel probleemid, siis hea projekteerija palgasoov aina kerkib ja kerkib, sest ka projekteerija hakkab mõtlema tähtaegade ületamisest tuleneva karjääririski peale,“ selgitas ta.

Vabandused, selgitused, tulevikumõtted

Hoolimata Äripäeva korduvatest sooviavaldustest vestelda kohaliku Kelprojektase esindajaga, suunati meid Leedu haru pressiesindaja Ingrida Biržienė jutule.

„Esimese asjana soovime öelda, et nii UAB Kelprojektase Eesti haru kui ka Leedus asuv peakontor on tõsiselt mures hetkeolukorra pärast ning me siiralt vabandame kõigi probleemide pärast, mis me enda klientidele ja tellijatele põhjustanud oleme,“ alustas Biržienė. Ta kinnitas Rannala ja Lille väiteid, et Kelprojektasel on olnud probleeme tööjõupuuduse ja kõrgete palkadega. “Me tunnistame, et paljusid tähtsaid Eesti turu iseärasusi ei uuritud piisavalt põhjalikult,” ütles Biržienė.

Töötajate lahkumise põhjuseid Biržienė kommenteerida ei soovinud, ta tänas neid tehtud töö eest, kuid mainis, et Eesti juhatajate ja projektijuhtide kogemustepagas ning tööle lähenemine olid erinevad enda Leedu kolleegidest. Ta sõnul töötavad Kelprojektase Leedu insenerid tavaliselt väga spetsiifilise valdkonnaga, kuid nende Eesti kolleegid on harjunud töötama seinast-seina. “Lisaks sellele on Eestis rohkem probleeme kommunikatsiooniga. Kui Leedus moodustatakse spetsialistidest ja kliendi esindajatest töökomisjon, mis vaagib projekti raames tekkivaid küsimusi, siis Eestis oleme sunnitud arutama ja konsulteerima lahendusi eraldiseisvate spetsialistidega. See kõik tähendab meie jaoks suuremat ajakulu,” selgitas Biržienė.

Tähtaegadest sõidetakse üle

Küsimuse peale, kas Kelprojektas pidas lepinguid sõlmides hangete tähtaajaks valmis saamist realistlikuks, tunnistas Biržienė, et enamikul juhtudel oli tähtajast kinni pidamine väga keeruline või lausa ebareaalne.“Vastavalt meie infole on see probleemiks kõigile Eesti turul tegutsevatele projekteerimisbüroodele,” lisas ta.

Eestis meelehärmi valmistanud pikka kommunikatsiooni- ja otsustusahelat kommenteeris Biržienė sellega, et ettevõtte eesmärk on pakkuda tippkvaliteediga disainlahendusi ning see nõuabki aega ja pikemaid protseduure. Ta lisas, et kohe, kui Kelprojektas mõistis Eestis kehtivaid “ekstreemselt rangeid tingimusi”, hakati ahelalt lülisid küljest kakkuma.

Biržienė sõnul Kelprojektas hetkel uusi hankelepinguid sõlmida ei soovi ning tuleviku osas pole veel otsuseid langetatud. “Eestis kogetu andis meile palju väärtuslikke õppetunde, mida me tulevikus siin äri tehes kindlasti arvesse võtame,” ütles ta lõpetuseks.

Kodaniku mure kui poliitiline manipulatsioon

3. juulil ilmus Postimehes artikkel, kus kirjutati sellest, et UAB Kelprojektas tegi Rail Balticu trassi sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsis suuri arvutusvigu. Dokumenti uurinud Meelis Šokmani sõnul käsitleti analüüsis tema elukohta läbiva trassivariandi suurt õnnetuseohtu samaväärsena sellega, kui teises trassivariandis läbib raudtee üht või kaht loomade liikumisrada rohkem.

Küsimuse peale, kas selle probleemiga tegeletakse ning mis muutusi on viimased kaks nädalat toonud, vastas Biržienė, et niivõrd suuremahuliste projektidega kaasnevad alati vastuolud, erinevad tõlgendused ning poliitiline manipulatsioon. Ta kinnitas, et projekt jookseb õlitatult aga igapäevased väikesed viperused on paratamatud.

Liiga odav pakkumine

UAB Kelprojektas võitis Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee Kose – Võõbu teelõigu projekteerimise hanke 625 000 eurose pakkumisega. Äripäeva andmetel algasid konkurentide pakkumised sellel hankel 800 000 ning ulatusid üle miljoni euro. Küsimuse peale, kuidas Kelprojektas konkurentidest niivõrd odavamat hinda sai endale lubada, vastas Biržienė, et nende esialgsete arvutuste põhjal oli ka sellise hinnaga hange ettevõttele kasumlik.

Biržienė sõnul nad aga ei teadnud, et Eestis puuduvad teede projekteerimiseks terviklikud ja ühtsed normid. “Kuna enamus riikides töötavad projekteerimisbürood vastavalt sertifitseeritud reeglitele ja normidele, mitte erinevatest riikidest pärinevatele normide kogumile, pidime sellesse projekti suunama rohkem aega ja tööd kui kavas oli,” ütles ta.

Andry Palu, Maanteeameti õigusosakonna riigihangete talituse juhataja sõnul tundus Kelprojektase ning konkurentide pakkumiste hinnavahe ka neile kahtlane. “Maanteeamet käitus vastavalt riigihangete seadusele, küsides pakkujalt selgitusi, kas tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Pakkuja aga selgitas põhjalikult ning ammendavalt, et nii ei ole,” sõnas Palu.

Äripäevani on jõudnud informatsiooni, et ka see projekt ei saa tähtajaks valmis. Selle kohta küsides tuli vastuseks, et tekkinud probleemid on arutamisel Eesti Maanteeametiga. “Meie ülimaks huviks on projekt õigeaegselt valmis saada,” sõnas Biržienė. Maanteeameti avalike suhete osakonna juhataja Diana Lorentsi sõnul see töö aga graafikus ei ole.

Konkurendid: leedukad pole ainsad venitajad

OÜ Stratum juhatuse esimehe Margus Nigoli sõnul ei ole Kelprojektas ainus ettevõte, kellel asjad venima kipuvad. „Kaugelt vaadates võib tunduda, et „Ahhaa, ei viitsi tööd teha“, kuid päris nii lihtne see ei ole,“ ütles Nigol, lisades, et tema arust nad selle poole pealt teistest ettevõtetest ei erine. „See ei ole kindlasti normaalne, kuid see, et asjad teedeehituses venivad, on küllaltki sage,“ ütles ta. OÜ Stratum on osalenud UAB Kelprojektasega samadel hangetel ning on nendega ka koostööd teinud. „Takkajärgi võib öelda, et oleme klaarid ja neile mingeid pretensioone ei ole,“ võttis Nigol teema kokku.

OÜ Reaalprojekti tegevjuhi Mikk Reieri sõnul temal ilus teemat kommenteerida ei ole, kuna OÜ Reaalprojekt teeb koos UAB Kelprojektasega koostööd Railbalticu hankel. „Selle hankega on asjad korras ning UAB Kelprojektas täidab enda kohustusi korralikult,“ ütles Reier 3. juulil Postimehes ilmunud artikli kohta, kus kirjutatakse UAB Kelprojektase Railbalticu trassil tehtud arvutusvigadest, ütles ta, et tegu oli väikse apsuga, mida võib igal ettevõttel juhtuda. Mingeid pretensioone või kaebusi Reieri sõnul neil Kelprojektasele ei ole.

Roadplan OÜ tegevjuhi Riho Milva sõnul oli Kelprojektas turule tulles liialt naiivne. „Kui neil ei ole personali, kes võidetud hankeid nö vedama hakkavad, siis sealt head nahka tulla ei saagi, projekteerimisturg on selliseks asjaks liialt karm,“ ütles Milva. Ta lisas, et nende teguviis ei olnud kindlasti õige. „Meie ettevõttes hinnatakse kahte asja – kvaliteet ja tähtajad. Kui meie ettevõte näeb, et me ei suuda hanget korralikult täita, ei hakka me kandideerimagi,“ toonitas Milva. Tema sõnul on ka Maanteeameti hanke tingimused muutunud Kelprojektase altminekute tõttu üha karmimaks. „Nad on neid olukordi loonud nii palju, see on turul kõiki mõjutanud,“ sõnas ta.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed