23. juuli 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Allkirjastatud leppe raames alustatakse kahe instituudi vahel koostööd tuulelektrijaamade mõjude uurimisel elektrisüsteemi talitlusele, samuti tehakse uurimistööd elektrisüsteemi stabiilsuse ja laiseire valdkondades. Koostööleppe üheks osaks on doktorantide ja õppejõudude vahetus ning ühiste õppematerjalide koostamine ja avaldamine.

Külastuse jooksul toimusid kohtumised ja diskussioonid TTÜ rektori, energeetikateaduskonna dekaani ja elektroenergeetika instituudi töötajatega. Lisaks TTÜle külastati nädala jooksul Paldiski tuuleelektrijaama, Harku alajaama, Estlink 1 konverterjaama ja Elering ASi elektrisüsteemi juhtimiskeskust. Eriti pakkus külalistele huvi Eesti elektrisüsteemiga ühendatud tuuleelektrijaamade kogus ja nende juhtimisega kaasnevad väljakutsed. Külastuste raames kohtuti nii tuulelektrijaama käitajatega kui ka Elering AS ekspertidega. Kasahstani kolleegid olid väga huvitunud Eesti kogemustest tuuleelektrijaamade liitumisel, nende juhtimisel ja talitluse analüüsimisel.Koostöö raames alustatakse teadusprojekti laiseire rakenduste väljatöötamiseks elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks tingimustes, kus tuuleelektrijaamade osakaal suureneb ja tavapärase sünkroongeneraatoritel põhineva tootmise osakaal väheneb. Teadustöö eesmärgiks on tagada elektrisüsteemide stabiilne talitlus mistahes elektritootmise portfelli juures, arvestades elektrisüsteemi tehnilisi kriteeriume ja vajalikke varutegureid.

Rakendusi võimalik katsetada erinevates tingimustes

Elektroenergeetika instituudi elektrisüsteemide dünaamika ja juhtimismeetodite uurimisgrupi juhi dotsent Jako Kilteri sõnul pakub koostöö Kasahstani kolleegidega palju uut ja huvitavat ning võimaldab rakendada seniseid teadmisi ja kogemusi keerulisemate süsteemide juhtimisel. "Eesti ja Kasahstani elektrisüsteem kuuluvad ühte sünkroonalasse, kuid viimane on võrreldes Eesti elektrisüsteemiga keerulisem ning samuti leiavad selles aset mitmesugused elektrilised protsessid, mida Eestis ja mujal Euroopas ei esine," rääkis Kilter. "Seega on väljatöötatavaid meetodeid ja rakendusi võimalik katsetada erinevates tingimustes ning seeläbi veenduda lahenduste usaldusväärsuses ja laiemas kasutatavuses. Samuti on TTÜ-l võimalik saada täiendavaid teadmisi elektrisüsteemi stabiilsuse, selle tagamise meetodite ja analüüsi valdkonnas."

TTÜ elektroenergeetika instituudi direktori Ivo Palu sõnul jätkatakse läbirääkimisi ka magistrantide vahetuse teemal. „Vene keelt oskavatele TTÜ tudengitele on see kindlasti üheks heaks võimaluseks õppida välismaal ja omada meil mitteõpetatavaid erialaaineid vene keeles," lausus professor Palu.Lisaks sõlmitud koostööleppele teeb elektroenergeetika instituut tihedat koostööd KTH, Aalto, NTNU, DTU, Manchesteri, Dresdeni ja Manitoba ülikoolidega.