Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna linn on endiselt betoonteede meelt
Eesti teed vananevad kiiremini, kui neid jõutakse remontida, ja see tõdemus sunnib otsima uusi põhimõtteid teede ehitamiseks. Ühe lahendusena nähakse betoonteede ehitamist, kuigi spetsialistide arvamused selle kohta ulatuvad seinast seina.
Maanteeamet on seni olnud seisukohal, et betoonteed ei tasu ennast ära ka veerandsajandi perspektiivis.
Eesti soost Austraalias elav ja töötav teeinsener Arvo Tinni on betoonteede projekteerimisega tegelnud juba aastakümneid. Ta ütleb oma kogemusele tuginedes, et kui Austraalias kulub paarikümne aasta peale arvestatuna betoontee hooldamiseks kolm dollarit ruutmeetri kohta, siis asfaltkattega tee hoolduskulud on samal ajal peaaegu 60 dollarit ruutmeeter.
Tallinna linn on võtnud katse korras ette mõnede bussipeatuse nn taskute rajamise betoonkattega, veel sel suvel peaks algama Õismäele 500 meetri pikkuse 6000 ruutmeetri suuruse pinnaga betoontee rajamine. Tegemist on katseteega, mis ulatub Paldiski maanteel Järveotsa teest Järvekalda teeni.
Nii bussitaskute kui ka Paldiski maantee betoonlõik võetakse teravdatud jälgimise alla. Tallinna linnaametnikust tehnikadoktor Priit Willbach märgib, et viie aasta pärast peaks saama juba arvutuste põhjal tuletada, kuivõrd tõhusaks teekattematerjaliks betoon on osutunud.
Bussitaskud valiti katsepaikadeks välja sellepärast, et neil lasub eriliselt suur koormus, kuna bussid-trollid on linnatranspordi seas kaalult ühed raskemad, pealegi peatuvad need sõidukid neis taskutes, mistõttu teekattele langeb seal eriti suur koormus.
Betoonteede kasutamine oleks spetsialistide arvates mõttekas seal, kus on tegu raskeveokitega ja suure liikluskoormusega. Makromajanduslikult on oluline, et väheneks vajadus importnaftabituumeni järele ja suureneks kohalike materjalide osatähtsus tee-ehitusel. Kasutamist leiaksid ka põlevkivitööstuse jäätmed.
Willbach on seda meelt, et tulevikus võiks umbes 10% Eesti põhimaanteedest olla tsementbetoonist kattega.
Hetkeseisust betoonteede katsetamisel loe täpsemalt Äripäevast .
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele