Sillaehituse professoriks sai Juhan Idnurm

Puurmani liiklussõlme uus sild.
Puurmani liiklussõlme uus sild.

Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu valis ehitusteaduskonna uueks sillaehituse professoriks praeguse dotsendi Juhan Idnurme, kes on osalenud mitmete silmapaistvate hoonete ja rajatiste projekteerimisel ning pälvinud 2007. aastal Puurmani silla konstrueerimise eest kaasautorina ka Aasta betoonehitise auhinna.

Juhan Idnurm on tehnikateaduste doktor alates 2004.  aastast. TTÜ sillaehituse õppetooli dotsendina on ta vastutanud alates 2005. aastast raudbetoon- ja puitsildade, samuti erikonstruktsioonide ja arvutiprojekteerimise õpetamise eest. Koostöös Maanteeameti ja Eesti Raudteega on ta osaletud mitmetes olulistes uuringutes nii sildade katsetamise kui sildade kestvust mõjutavate tegurite alal. Muuhulgas on prof Idnurm uurinud ülekaaluliste veokite kasutamist, Eesti oludesse sobivaid deformatsioonivuukide lahendusi ja Nõukogude Liidu aegsete sildade tegelikku kandevõimet uute eurostandardite kohaselt. 

Õpetamisele lisaks on Juhan Idnurm teinud praktilist projekteerimistööd. Ta on osalenud mitmete silmapaistvate hoonete ja rajatiste projekteerimisel. Näiteks 1996. aastal Estonia teatri renoveeritud katust kandvatest liimpuitkaared, Riia Hansapanga 30-korruseline peahoone, Swisshotelli kaksiktornid, 2007. aasta parima betoonehitise auhinna saanud Puurmani sild ja 2014. aastal Tartu idapoolsel ümbersõidul valminud Ihaste sild. Ka on tema projekteeritud seni ainuke Eestis autoliikluseks rajatud rippsild üle Pärnu jõe Kurgjal, samuti Baltikumis unikaalne terasest võrk-kaarsild, sildeavaga 90 meetrit, üle Emajõe Võrtsjärve ääres Rannu-Jõesuus.

Professor Valdek Kulbachi juhendamisel kaitstud doktoritöö keskendus rippsildade ning ripp-vant hübriidsildade arvutusmetoodika edasiarendamisele, seda Suure väina püsiühenduse eri lahendite võrdlevas analüüsis. Koostöös juhendajaga tegeles Idnurm ka iseankurdavate rippsüsteemide ja negatiivse kõverusega koorikkonstruktsioonide diskreetsete matemaatiliste mudelite täiustamisega. Väljatöötatud lahendusi on kajastatud eri teaduspublikatsioonides, samuti ka teaduskonverentsidel. Praegu on Juhan Idnurme põhiliseks uurimissuunaks puidust ja betoonist komposiitkonstruktsioonide käitumine ja nende rajamiseks paremate lahenduste otsimine, mille käigus on läbi viidud mitmeid katsetusi ja publitseeritud neil teemade 3 lõputööd. 

Juhan Idnurme juhendamisel on kaitstud 18 magistrikraadi ning üks doktorikraad, samuti on tal 20 teaduspublikatsiooni.

Noore õppejõuna on Idnurm toetanud oma tudengite ettevõtmisi. Sel aastal juhendas ta Tehnikaülikooli tudengite võistkonda, kes käisid Türgis rahvusvahelisel sillaehitusvõistlusel DE&CO 2015, kus nende projekteeritud ja ehitatud terasest sild saavutas keerulistes oludes 16 osaleja hulgast seitsmenda koha, igal aastal osaleb võistlusel enam kui 100 üliõpilast erinevatest riikidest.

Professorina kavatseb Juhan Idnurm jätkata nii sillaehituse arendamist kui ka õppeprotsesside kaasajastamist. „Kaasaegne õpe ei saa olla vanadel materjalidel olev staatiline seis, vaid pigem dünaamiline protsess, kus oluline on nii õppejõu enesetäiendamine kui ka tudengite tagasisidega arvestamine. Ülikoolis õppimine ei tohi olla protsess, millega õppija omandab teadmised ja sukeldub nendega reaalsesse ellu hakates kohe õppima, vaid tudengitega tuleb luua kestev side, seda nii õppimise ajal kui ka pärast lõpetamist. See aitab õppejõududel püsida stabiilselt kaasaegsena,“ kinnitas Juhan Idnurm.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed