8. juuli 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Liginullenergiast ei tohi saada raketiteadust

Sõpruse puiestee 157 on üks väheseid keskkonnasäästlikkust ja energiaefektiivsust rõhutavaid büroomaju Eestis.
Nelja aasta pärast hakkavad kehtima uued energiatõhususe nõuded, mille kohaselt peavad liginullenergiahoone standardile vastama kõik avalikud hooned. Ehitajad jäävad skeptiliseks, pidades energiasäästlikke hooneid kalliks ja tehnoloogiat kiiresti aeguvaks, kirjutab Äripäev.

Praegu ei ole Eestis veel kuigi palju uusi või põhjaliku rekonstrueerimise läbinud hooneid, mis vastaksid liginullenergiahoone standardile. Aastal 2021 laienevad nõuded kõikidele majatüüpidele, muutes ehituse ruumeetrihinna kuni 100 eurot kallimaks. TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgrupi juhataja professor Jarek Kurnitski sõnul on just praegu õige aeg alustada vastavas suunas mõtlemise ning pilootprojektina madalenergiahoonete ehitamisega.

Kurnitski pooldab samm sammulist liikumist soovitades praeguse C-klassi energiatõhususele vastavate majade asemel hakata ehitama B-klassi kuuluvaid madalenergihooneid. „Nii avalikul kui erasektoril tasub kindlasti proovida ehitada ka madalenergiahooneid ja mitte teha suurt hüpet ühekorraga,“ soovitas Kurnitski.

Tehnilisi takistusi pole

Uudsete energiasäästlike hoonete ehitamisel tehnilisi takistusi pole, pigem hoiab selliste hoonete rajamist tagasi inimeste mõttelaad ja pikem tasuvusaeg. „Lisamaksumus on parimatel juhtudel 50-100€ ruutmeetri kohta,“ rääkis professor Kurnitski. Samas on enamusel juhtudest lisakulud siiski suuremad, mistõttu tuleb tihti ette, et isegi kui arendaja alguses soovis energiasäästlikku hoonet, hirmutab hind ta ära. Kõrgem hind, mis toob kaasa pikema tasuvusaja, vähendab mõistagi ka energiasäästlike arenduste atraktiivsust.

Energiasäästlike hoonete arendamisel tuleb säilitada nende hõlbus kasutatavaus: „On oluline, et liginullenergiahoonetest ei saaks raketiteadust,“ märkis Kurnitski. Arhitektide ja arendajate peamiseks väljakutseks on tema sõnul saavutada samaaegselt energiatõhusus ja lihtne kasutamine.

Liginullenergiahoonete rajamisega seotud probleemidest loe pikemalt Äripäevast.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785