29. juuni 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rail Balticu projekt sai Euroopalt rohelise tule

Rail Baltic Pärnu jaama eskiis
Foto: Arhitektuuribüroo Pluss
Euroopa Komisjon tegi 29. juunil ettepaneku eraldada 13,1 miljardi euro suurune Euroopa Liidu toetus 276 transpordiprojektile, mis on välja valitud Euroopa ühendamise rahastu esimese konkursikutse alusel. Toetatavate projektide hulgas on ka Rail Baltic.

„Mul on täna hea meel esitleda Euroopa Liidu kõigi aegade suurimat transpordisektori investeeringukava. Valisime välja projektid, millest on kasu nii kodanikele kui ka ettevõtjatele, sest nende abil täiustatakse taristut ja kõrvaldatakse praegused kitsaskohad. Need aitavad kaasa ka säästlike ja innovaatiliste transpordilahenduste arendamisele. See ennenägematu suurusega investeering moodustab suure osa komisjoni majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavast. Üleeuroopalise transpordivõrgu kasutusele võtmisega võib luua kuni 10 miljonit töökohta ja suurendada Euroopa SKPd 2030. aastaks 1,8%,” ütles Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc.

Väljavalitud projektid teostatakse peamiselt üleeuroopalise transpordivõrgu kesksetes osades. Toetusesaajate hulgas on juhtalgatused, nagu Rail Baltic, Brenneri baastunnel, Seine'i–Escaut' veetee, Calandi sild ja Fehmarni vöötme püsiühendus jt.

Investeeringu abil saadakse täiendavaid avaliku ja erasektori kaasrahastamismakseid kokku 28,8 miljardit eurot. Koos uue Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga on Euroopa ühendamise rahastul keskne roll Euroopa investeeringute puudujäägi ületamises, mis on komisjoni jaoks esmatähtis ülesanne. Lisaks transpordisektorile saab sellest investeeringust kasu Euroopa majandus üldiselt, sest luuakse paremad tingimused tööhõive ja majanduskasvu edendamiseks.

Euroopa ühendamise rahastu konkursikutse kuulutati välja septembris 2014 ning selle raames esitatud üle 700 projektiettepaneku maht ületas olemasolevaid vahendeid kolm korda. Seega valis komisjon välja Euroopa jaoks kõige väärtuslikumad projektid ning jälgis, et need jaotuksid geograafiliselt ja eri ettevõtlusvormide kaupa ühtlaselt. ELi rahalisi vahendeid jagatakse toetustena, millega kaasrahastatakse projekti kuludest sõltuvalt nende liigist 20–85%.

Euroopa ühendamise rahastu kaudu eraldatakse ELi 2014.–2020. aasta eelarvest 24,05 miljardit eurot, et kaasrahastada üleeuroopalise transpordivõrgu projekte ELi liikmesriikides. Sellest 11,305 miljardit eurot eraldatakse projektidele nendes liikmesriikides, kellel on õigus saada toetust Ühtekuuluvusfondist. Investeeringud kavandatakse aastastes ja mitmeaastastes tööprogrammides, milles määratakse kindlaks prioriteedid ja igale prioriteedile ettenähtud rahalise toetuse kogusumma asjaomasel aastal.

2014 oli Euroopa ühendamise rahastu esimene programmiaasta.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785