Juulist totaalne ehitusvabadus või selged piirid

Riigikogu hääletuspult
Riigikogu hääletuspult

Juba vähem kui nädala pärast hakkab kehtima uus ehitusseadustik. Ehitusuudistes on uut seadustikku juurelnud, analüüsinud ning selgitusi jaganud erinevad oma ala eksperdid. Et lihtsustada ehitusuudiste lugejate elu, toome siinkohal kokkuvõtvalt tosin artiklit, mida soovitame kindlasti lugeda, et uue ehitusseadustikuga kurssi viia.

1. Elagu ehitusvabadus!

Koos uute seaduste jõustumisega tuleval suvel kaob ajalukku seni kehtinud ehituskeelul põhinev õigussüsteem ning asendub süsteemiga, mille järgi eksisteerib ehitusvabadus, analüüsib ehitusseadustikku Hedman Partners Attorneys-at-Law vandeadvokaat Liisa Linna. 

Loe edasi

2. Muutuste tuuled ehk ehitusgarantii hääletu surm

Vaidlused ehitustööde kokkulepitud tingimustele ja kvaliteedile vastavuse üle on tavalised. Tegijal paratamatult juhtub ja ehitusettevõtja ei kujuta endast mingit erandit. Emotsioonid paisuvad ja vaidlus teravneb harilikult siis, kui ei jõuta kokkuleppele, kes sageli aastaid hiljem ilmnenud puuduste eest vastutab ehk teisisõnu, kelle kulu ja kirjadega tuleb need kõrvaldada, kirjutab VARUL advokaadibüroo vandeadvokaat Arsi Pavelts.

Loe edasi

3. Uues ehitusseadustikus ehitusgarantiil enam kohta pole

Senised ehitise garantii reeglid on uue seadusega osaliselt üle kantud võlaõigusseadusesse, mis muudab olukorda ettevõtjate jaoks oluliselt. Seoses jõustuvate muudatustega peavad ettevõtjad hoolikalt jälgima, et lepingutesse, millega nad ehitise ostavad või tellivad, saaksid sisse ehitise garantiid ja ehitaja vastutust puudutavad kokkulepped, rääkis advokaadibüroo GLIMSTEDT vandeadvokaat Imbi Jürgen ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust tutvustades.

Loe edasi

4. Kuidas rakendub uus planeerimis- ja ehitusõigus?

Seni on räägitud peamiselt uuest planeerimisseadusest ja ehitusseadustikust, väiksemat tähelepanu on saanud kahe uue seaduse rakendusseadus, mis annab esimesena aimu suvel toimuvate muudatuste haardest ja mõjust.

Loe edasi

5. Ehitusõiguse otsatu otstarbe problemaatika

Ei leidu vast kinnisvaraarendajat, kellele ei ole tekitanud meelehärmi aastaid tagasi kehtestatud detailplaneeringu lahendus. Eelkõige jäävad ajale jalgu nii määratud ehitusmaht kui ka krundi kasutamise sihtotstarbed. Just viimane on kõige tülikam osa määratud ehitusõigusest, kuna selle taha takerduvad plaanid krundile ja hoonele teist funktsiooni ette näha, kirjutab Hedman Partners Attorneys-at-Law vandeadvokaat Liisa Linna. Päästerõngas – EHS § 27

Loe edasi

6. Uut ehitusseadustikus: mis on ehitis ja mis ehitamine?

1. juulil kehtima hakkav uus ehitusseadustik annab uue vormi mõistetele ehitis ja ehitamine. Muutusi ja nende mõju analüüsib Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat Karin Ploom.

Loe edasi

7. Ehitusgarantii saamiseks tuleb nüüd sõlmida leping

Ehitusseadustiku rakendamise seaduse vastuvõtmisega võib lugeda universaalse ehituse töövõtu garantii lõppenuks. Ehitusseadustiku koostajad leidsid, et majanduslikult efektiivsem on edaspidi jätta garantii küsimused turu reguleerida ja otsustasid seadusega kaitsta ainult tarbijat, kirjutab vandeadvokaat Indrek Naur.

Loe edasi

8. Uus ehitusseadustik muudab vastutuse selgemaks

Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) peadirektori asetäitja Kaur Kajak ütles suvel jõustuva ehitusseadustiku kohta, et erinevate seaduste kodifitseerimine annab väga hea aluse ehituspoliitika arendamiseks ja ehitustegevuse määramiseks - suunad on olemas nii lähiaastateks kui ka pikas perspektiivis.

Loe edasi

9. Tarbe: Välja on tulnud kellumeeste seadus

Eesti Arhitektide Liidu kutsekomisjoni liige ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu aseesimees Tõnis Tarbe hinnangul on uue ehitus- ja projekteerimisseaduse puhul supp keedetud, aga lahjaks on jäänud - klimbid puha kadunud.

Loe edasi

10. Uus ehitusseadustik: poolt või vastu?

Uutes seadustes on nii häid kui halbu asju, kuid olen üheselt mõistetavalt uute seaduste poolt. Uue ehitusseadustiku väljatöötamise töögrupis osalenud ehitusjurist Tuuliki Laessoni (Laesson & Partnerid OÜ) sõnul on uus planeerimisseadus kui ka uus ehitusseadustik toonud kaasa ehitusvaldkonnas tegutsejate polariseerumise - ollakse kas vastu või poolt.

Loe edasi

11. 5 olulist punkti uues seadmete ohutuse regulatsioonis

Viiest seadusest sai üks. Uus seadme ohutuse seadus koondab endas regulatsiooni, mis varasemalt sisaldus viies erinevas seaduses: surveseadme ohutuse seadus, küttegaasi ohutuse seadus, masina ohutuse seadus, elektriohutusseadus ning lifti ja köistee ohutuse seadus. Seega on uue seaduse reguleerimisala väga lai ja puudutab tegelikult pea kõiki, kes on näiteks elektriseadmete ja mitmesuguste masinate omanikud ja kasutajad, kirjutab advokaadibüroo GLIMSTEDT vandeadvokaat Imbi Jürgen.

Loe edasi

12. Kas detailplaneering kehtib ainult viis aastat?

1. juulil 2015 jõustuv uus planeerimisseadus näeb kohalikule omavalitsusele ette võimaluse detailplaneering kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima.

Loe edasi

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed