Autor: Karoliina Vasli • 18. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

OÜ Kriskar Elekter elektritööde osakonna juhataja Georg Denks teab omast käest, kuidas teooria võib praktikast erineda. Tihti saab ta kõnesid murelikelt majaomanikelt, kel kodu ammu püsti, aga oleks vaja kohalikult omavalitsuselt kasutusluba. Elektriprojekt näeb paberil väga asjalik välja, kuid tegelikult maja elektrisüsteem sellega ei kattu – tööd tehti odavalt ja ülejala.

Kasutusloa puhul oleks vaja elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistust ja dokumenti elektripaigaldise tehnilise kontrolli kohta. “Näen, et vigu on väga palju. Kui küsin, kes elektritööd tegi, siis omanikud tunnistavad, et eelistati haltuurat. Loomulikult too elektrik millegi eest ei vastuta,” sõnas Denks. 

"Näiteks on niisketes ruumides pistikupesad ja kõiksugu seadmed, aga voolukaitset taga pole. Juhtub ka seda, et valgustus ja pistikupesad lihtsalt ei klapi,” lausus Denks ja lisas, et mõni olukord on pererahvale väga ohtlik ja võib lõppeda põlenguga.

Puudub garantii

ASi TERA juhatuse esimehe Urmas Mahlapuu sõnul ei anna niinimetatud must tööjõud tehtud töödele garantiid. “Mõelgem sellele, et taolisel juhul vastutab ebakvaliteetse töö tõttu esinevate õnnetuste korral paigaldise omanik,” ütles Mahlapuu.

Tema ettevõtte käibest annab umbes kümnendiku just tundmatute elektrikute tööde kordategemine. Mahlapuu tõi näiteks ühe hiljutise juhtumi Tallinnas, kus ülevaatusel tuvastati, et elektripaigaldis ei vasta kehtivatele elektriohutuse normidele. Hoones asus restoran, mille jaotuskeskuses puudus elektriskeem ning töö oli tehtud lohakalt. Seega jaotuskeskus vajab uuendamist.

Musta töö esimene tundemärk on korrektsete teostusjooniste puudumine. Teostusjoonise kirjanurgas peab olema selge viide teostaja isiku kohta, aga kuna nendega jääks kohe vahele, teostusjoonist lihtsalt ei tehta. Probleemiks kujuneb see siis, kui on vaja majale kasutusluba, mille üks osa on elektripaigaldise tehnilise kontrolli tunnistuse olemasolu. Mahlapuu sõnul maksab sel juhul tellija sisuliselt sama töö eest kaks korda.

Probleem ka Lõuna-Eestis

Tartus ja mujal Lõuna-Eestis tegutseva OÜ Oom Elekter juhi Urmas Kasesalu kinnitusel esineb probleeme kvalifikatsiooni ja musta tööjõuga sealgi. “Kui võtame Tartu-lähedased uusarendused, siis seal on ohtralt eramuid, aga väga raske on leida sellist, kus keegi oleks ametlikult elektritöid teinud, ikka kutsutakse mõni tuttav,” märkis ta.

Kasesalu lisas, et iseasi on, kas see ka odavam tuleb – kindlustusjuhtumi puhul ei pruugita midagi katteks maksta. “Kui on lihtsamad tööd kuskil keldris, siis ehk tõesti võib kutsuda mõne odavama tegija, aga kui on suuremad tööd, tasuks ikka ametlike firmade poole pöörduda,” lausus ta.

Samas märkis Kasesalu, et raske on hinnata, milline firma on parim. “Elektrifirmasid on nii vanemaid kui ka nooremaid. Ei saa öelda, et näiteks 1991. aastal loodud firma tingimata paremat tööd teeks, kui eile loodud, kõik sõltub tööjõust. Märksõna on usaldus, tasub maad kuulata tuttavate hulgas. Loomulikult loeb ka kutsetunnistus.”

Põhjalikumalt loe Äripäeva uudisteportaalist.