Autor: Eva Kiisler • 17. juuni 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õnnetuste arv ehitusplatsil väheneb visalt

Kuigi tänavu on aasta esimeses pooles on Eesti ehitusplatsidel surma saanud kolm inimest vähem kui mullu, on olukord murevabast siiski kaugel. Ehitus troonib endiselt kolme õnnetusterohkeima tegevusala seas, kuid lihtne töömees kaitsevahendeid kasutada ei taha.

Juuni algul teatas Tööinspektsioon, et kuigi parim ehitushooaeg alles algas, on käesoleva aasta esimese viie kuu jooksul ehitussektoris toimunud juba 133 tööõnnetust. Ehitusest eespool on tegevusalade lõikes tänavuses statistikas vaid puidutööstuse tegevusala 160 tööõnnetusega ja avalik halduse ning riigikaitse tegevusala 233 tööõnnetusega.

"Emotsioonide keeles rääkides tundub seda muidugi palju, kuid arvude keeles ei ole olukord palju hullemaks muutunud: eelmisel aastal juhtus sama aja jooksul 130 tööõnnetust. Meil on hea meel on tõdeda, et ehitussektor liigub pigem positiivsemas suunas. Kui eelmisel aastal oli juuni alguseks ehitusel surma saanuid neli, siis tänavu ainult üks," ütles Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja.

 

Tänavu seni ainus surmaga lõppenud tööõnnetus juhtus maikuus Keilas Paldiski maanteel. Autojuht, kes puhastas enne teele sõitu veokasti servi, et mitte muutuda kukkuvate kivikestega ohtlikuks teistele liiklejatele, jäi ise samal ajal tagurdava laaduri ja veoauto vahele. Arstidel ei õnnestunud 54-aastase autojuhi elu päästa ning mees hukkus sündmuskohal.

Allikas: Põhja prefektuur

Varjamine on vähenenud

Oja peab oluliseks, et raskemate tööõnnetuste arv on viimase aasta jooksul langenud.

"Raskete tööõnnetuste arv näitab sektori hetkeolukorra kohta rohkem, sest see peegeldab rängemaid rikkumisi. Kergemateks liigituvad tööõnnetused peegeldavad eelkõige vigu tööprotsessis, mida saab teavitustöö abil ehk sõnu peale lugedes parandada ja õnnetusi põhjustav tegur väheneb või langeb hoopis ära," põhjendas Oja.

"Kui rõhutame kukkumiskaitse vahendite kasutamise vajalikkust, siis mõne aja pärast näitab statistika, et kukkumisõnnetusi ongi vähem või on need kergemad. On suur vahe, kas inimene kukub kahe meetri kõrguselt või kuue meetri kõrguselt - esimesel juhul võib see piirduda vaid haiget saamisega, teisel puhul saab ta pöördumatult viga," ütles Oja.

Väike kasv kergete tööõnnetuste statistikas näitab, et kergemaid tööõnnetusi registreeritakse rohkem, sest nende varjamine on vähenenud. "Nii tööandjad kui töövõtjad on aru saanud, et juriidiliselt on mõistlikum kõik vahejuhtumid ka tööõnnetustena registreerida, mitte nimetada neid näiteks olmetraumadeks."

Oja sõnul veavad tööõnnetuste osas ehitusturgu positiivses suunas suuremad ettevõtted, kes tagavad oma töötajatele vajaliku väljaõppe ja jälgivad rangelt ohutusnõuetest kinni pidamist. Õnnetusi juhtub rohkem alltöövõtjatega ja väiksemate ettevõtete ehitusplatsidel.

Sama kinnitab ka Lemminkäinen Eesti ASi projektijuht Timo Tsefels: "Nii võib öelda küll, et viimastel aastatel on rasked tööõnnetused asendunud pigem hooletusest juhtunud vigadega. Kui turule tuleb suuri rahvusvahelisi firmasid, kes tööohutuse alaseid nõudeid pingsalt jälgivad ja vajadusel ka sanktsioone rakendavad, muutub olukord kogu turul paremaks."

"Meil on firmasiseselt kehtestatud konkreetsed sisekorra- ja tööohutuse eeskirjad, mille teeme üksikasjalikult oma töötajatele selgeks ja anname neile ka kõik vajalikud vahendid. Vastava tööohutuse alase kokkuleppe kirjutame ka alltöövõtjatega sõlmitud lepingutesse. Ehitusplatsil jälgime igapäevaselt, et töötajatel oleks olemas kõik vajalikud kiivrid, vestid ja rakmed. Ükski mees ilma kaitsevahenditeta platsile ei pääse," loetles Tsefels ettevõttes kehtivat korda.

"Väiksematel ettevõtetel ei ole tihtipeale lihtsalt ressurssi tööohutuse alaste süsteemide välja töötamiseks, nad teevad oma pisikese töölõigukese ära ja lähevad järgmisele objektile. Suuremad firmad, kes tegelevad ühe objektiga aasta-poolteist, näevad olukorda teisiti. Lihtne töömees ei taha endiselt aega kaitsevahendite kasutamisele raisata, tihtipeale tuleb noomida ja selgitada. Tööohutuse valdkonnas on eestlastel veel üksjagu minna, seis paraneb ehk viie kuni kümne aasta jooksul," arvas ta.

Praktiline seminar "Ohutus ehitusplatsil"8. oktoobril 2015 ärikeskuses Navigator (Laeva 2, Tallinn)

Tööinspektsiooni esindaja, ehitusele spetsialiseerunud töökeskkonna koolitaja ja kogenud ehituse projektijuhid-praktikud juhivad tähelepanu kitsaskohtadele ehitusplatsidel ja jagavad soovitusi tööohutuse paremaks korraldamiseks ja ohutusalaste nõuete täitmiseks. Seminar lõpeb külastusega Baltimaade ühe moodsaima ärimaja Explorer töömaale, kus osalejad saavad oma silmaga kaeda, kuidas tööohutuse alane tegevus toimib.

Seminari soodushind registreerumisel kuni jaanipäevani 179 eurot (km-ga 214,8 eurot).

Info ja registreerimine: [email protected]

Oluliseks teguriks ka stress

Kogenud betoonitööde ettevõtja Kalev Ramjalg peab suures osas tööõnnetustes süüdlaseks kuklasse hingavaid tähtaegu ja üleüldist närvilist õhkkonda ehitusplatsil. "Kuigi olen juba mitu aastat aktiivsest ehitustegevusest kõrval, tean kogemustest, et tööohutus on kollektiivne mure, mis algab tellijast ja peatöövõtjast. Töömees võib ju ohutusvesti kanda ja muudel viisidel ettevaatlik olla, kuid ohutuks ehitamiseks tuleb luua ka vastavad tingimused," ütles Ramjalg.

"Ohutusnõuetega üle pingutamine võib teatud juhtudel olla veel hullem kui mõne reegli eiramine, sest see tekitab objektil närvipinge ja ajab olukorrale n.ö. küüneviha sisse. Laias laastus ongi tööõnnetustel kaks põhjust: kas tuleb pill pika ilu peale töölise enda hoolimatuse tõttu või on õhustik platsil stressirohke nagu äikese eel. Õnnetusjuhtumi korral keskendutakse sageli süüdlase leidmisele ja leinaseisakute korraldamisele, aga ei mõelda, et juhtunu tegelik põhjus peitub sügavamal. Oluline on, et töömaal ei oleks liigset stressi, see juhib mõtted kõrvale ja õnnetus ongi käes," rääkis Ramjalg.

Tsefelsi sõnul ei saa kindlasti välistada stressi kui tööõnnetuste arvu suurendavat faktorit. "Kui tähtaeg on lähedal ja töötatakse 14 tundi jutti, võib kiirustamisest tingitud õnnetusi ette tulla küll. Siiski üritame jälgida, et töötajad saaksid ka piisavalt puhkeaega," kinnitas ta.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785