Eestlased kergitavad Norras maailma kõrgeimat puithoonet

Maailma kõrgeim puithoone
Maailma kõrgeim puithoone

AS Kodumaja ehitab maailma kõrgeimat puitmaja. Korterid on juba kokku pandud, ees ootavad tööd rõdude, katuseterasside ja ühendustega. 51 meetri kõrgune kortermaja Norras Bergenis valmib selle aasta lõpuks.

Kodumaja alustas 14korruselise 62 korteri ning 4500 ruutmeetri kasuliku pinnaga hoone tootmisega eelmise aasta hilis­suvel, ent töö projektiga algas juba tükk ­aega varem, 2011. aastal.

"Kindlasti aitas lepinguni jõuda meie kogemus ja väga hea maine ­Norra turul,” ütles ettevõtte turundus- ja müügidirektor ­Andrus Leppik. Ettevõte on Norras ehitanud alates 1997. aastast. Hoone tellis Bergeni arendaja BOB Eiendomsutvikling, selle projekteeris Bergeni arhitektuuri­büroo Artec.

Mai alguseks said  Leppiku sõnul kõik korterid kokku pandud, järgmisena valmivad rõdud ning fassaadid, katuseterrassid ja tehnilised ühendused. Edasi tulevad juba testimised, häälestused ning muu vajalik seadistus. Hoone peab valmima sel aastal.

Projekt võttis tootmisvõimsusest alla 10%. Korterid ehitatakse osadest, mis valmisid Tartu majatehases, kus tehti Leppiku sõnul enamik tööst. “Umbes 90% siseviimistlusest tehti Eestis. Ehitusplatsil monteeriti tehases ehitatud ruumelemendid ehitisse, ühendati ja häälestati need,” selgitas Leppik.

Kõige suuremad osad maailma kõrgeima puithoone ehitamisel olid 9 meetrit pikad ja  üle 5 meetri laiad ning kaalusid umbes 13,5 tonni. Ehitusmoodulid monteeriti Bergeni ehitusplatsil liimpuitkonstruktsioonile.

Hoone kerkis üle ootuste kiiresti, ütles Leppik. “Eriti arvestades hoone kõrgust ja vajadust sisulise koostöö järele liimpuitkonstruktsioonide ehitajatega, ja ka seda, et kahe peale oli kasutada äärmiselt napp ehitusruum,” märkis ta.

Lisaks tuli ettevõte ruumelementide monteerimise ajal edukalt toime töid raskendava ja Bergenis üsna tavapärase tugeva tuulega ning hoiti elemente kaitstuna vihma ja lume eest.

Tegemist oli küllaltki mahuka tellimusega, kuid selle täitmine ei võtnud ettevõtte tootmisvõimsusest isegi mitte üle kümne protsendi, lausus Leppik. Tellimuse täitmiseks ei olnud vaja ka tootmist täiustada ega ümber seada – olemasolevatest kogemustest ja harjumuseks saanud töökorraldusest piisas, et ranget täpsust nõudev elementide tootmisprotsess edukalt ära teha.

Tootjatale vajalik positiivne tähelepanu

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe, ASi Matek tegevdirektori Sven Matsi sõnul annab Kodumaja kõrghooneprojekt vaieldamatult palju rõõmustavat tähelepanu tervele Eesti puitmajasektorile ning aitab paremini eristuda Leedu, Läti ja Poola tootjatest, kes selles valdkonnas Eestiga järjest rohkem konkureerivad.

“Lisaks on see hoone maamärk, mis kannab head ja selget sõnumit – betoonile ja terasele on olemas väga tõsiselt võetav, kergem, ökoloogilisem ning energiatõhusam alternatiiv. Puitmajatootjate esindajana olen väga uhke, et suure osa selle väga innovatiivse ehituslahenduse inseneritööst ning tehnoloogiast on loonud Eesti insenerid ja tehnoloogid,” lausus Mats.

Mats avaldas lootust, et hoone julgustab ka kõiki neid tellijaid, kes pole siiani julgenud oma tellimusi Eesti puitmajatootjatele pakkuda.

Käsitööpalkmaju tootva osaühingu ­Hobbiton Home tegevjuhi Andrus Prangli sõnul saavad kõik Eesti puitmajatootjad ­Kodumaja projektist kasu, sest Eesti kui tootja kogub sellega kuulsust. 
Ometi saab kasu teenida vaid siis, kui väljaspool suudetakse võimalikult palju rõhutada, et maailma kõrgeim puitmaja on just Eesti tootja tehtud. “Paraku kipub tihti minema nii, et kõige suurema tähelepanu saab peatöövõtja ehk Norra ettevõte. Ei pruugi välja paistagi, et põhilise osa majast on tootnud eestlased,” sõnas  Prangli.

Ettevõttele väljakutse ja maamärk

Kodu­maja meeskond teadis algusest peale, et projektiga peab valmima maailma kõige kõrgem puithoone, ütles Leppik. Ettevõte võttis seda tema sõnul kui enne­olematut ja väga põnevat väljakutset. “See on meie jaoks kvaliteedimärk, maamärk, kui nii võib öelda,” lausus Leppik.

Norras on kõrgeima maja projekt saanud märkimisväärset meediatähelepanu, hoone kerkimist on kajastanud nii sealsed üleriigilised telejaamad kui ka ajalehed. “Loodan, et sellest saadakse inspiratsiooni ka Eestis ja nähakse, et ei ole midagi üleloomulikku ega märkimisväärset ka siin puidust millegi suure tootmises.”

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed