9. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööõnnetuste arvu kasvu näeme ehitussektoris kus on toimunud juba 133 tööõnnetust, kuigi suurem ehitushooaeg alles algas. 140 tööõnnetust on toiminud puidutööstuse sektoris, millest 36 juhul sai töötaja raske kehavigastuse. Samuti on avaliku halduse ja riigikaitse sektoris registreeritud juba 264 tööõnnetust, millest 33 juhul on tööõnnetus lõppenud töötaja jaoks raske kehavigastusega. Need on vaid suurima tööõnnetuste arvuga sektorid, kuid tööõnnetusi toimub igas sektoris.  

2015. aasta esimese 5 kuuga on Eestis toimunud 1765 tööõnnetust ehk 12 tööõnnetust iga päeva kohta. Üle 300 tööõnnetuse on töötaja jaoks lõppenud raske kehavigastusega. 5 töötajat on tööõnnetuse läbi kaotanud oma elu.

Olgugi et töökeskkonna riskianalüüsi tegemine on iga tööandja kohustus, on tegelik situatsioon kurb - töökeskkonna riskid on paljudes ettevõtetes hindamata või alahinnatud. Sageli ei teadvustata, et mitte ainult füüsiline vaid ka kontoritöö võib põhjustada püsivaid tervisekahjustusi, mille tagajärjeks on töövõime langus või koguni töölt kõrvale jäämine. 

Tööinspektsioon tuletab siinkohal meelde, et läbimõeldud töökeskkonna riskianalüüs ja õige töökorraldus aitavad vältida riske töökohal ning paneb südamele, et ohutu töökeskkonna loovad tööandja ja töötaja üheskoos.