Arhitektuuri uued töövahendid muudavad loomeprotsessi

Hoone eskiismudel
Hoone eksiismudeli analüüs annab tagasisidet hoone mahau ja fassaadide...

Arvutuslikke tööriistu ja tehnilist lähenemist on arhitektid üle võtnud auto- ja lennukitööstusest kuni animatsiooni ja arvutimängude loomisel kasutatavate tehnoloogiateni. Erinevaid programme võiks üles lugeda kümnete kui mitte sadade kaupa. Väga arhitektuurikeskseid lahendusi kohtab siiski harva ning veel harvem leidub ainult arhitektidele mõeldud kontseptuaalse mudeldamise ehk hoone ruumilise visiooni loomise tööriistasid.

Algoritmid ruumilise keskkonna kujundamiseks. Kui paljude suurte rahvusvaheliste arhitektuuribüroode juurde on tekkinud digitaalse mudeldamise töörühmad (advanced modelling groups), siis Woods Bagoti globaalse arhitektibüroo juures tegutseb veel eraldi uurimisgrupp, kelle töö on orienteeritud uute tehnoloogiliste vahendite ja meetodite otsimisele ning arendamisele. Hiljuti esitles Woods Bagoti vanemdisainer Åsmund Izaki Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas oma lähenemist ja arhitektidele tehtud digitaalseid töövahendeid.

Izaki on isiklikuks eesmärgiks võtnud algoritmide loomise, millel on selge väljund ruumilise keskkonna kujundamisesse. Tööriistakomplekt, millega uued hooned luuakse, peaks Izaki meelest olema aimatav ka lõpptulemust vaadates. Ta loodab, et uurimisgrupi töö viib lõpuks lausa omaette stiili või käekirja tekkimisele, mis defineerib nende globaalses stuudios loodavat arhitektuuri ja stiili.

Esmapilgul utoopiline eesmärk võib osutuda võimalikuks, kuna ettevõte investeerib tervelt 2% oma aastasest käibest uurimis- ja arendustöösse. Ilmselgelt on ettevõtte juhtkond aru saanud, et innovatsioon ei ole enam turunduskampaania osa, vaid hädavajalik jätkusuutlikuks toimimiseks ning pidevalt pildil püsimiseks.

Uued töövahendid muudavad loomeprotsessi olemust

Seal, kus teised näevad pelgalt tööriistu, näeb Izaki uut moodi koostööd. See on koostöö arhitekti ja arvuti vahel - loominguline liit, kus mõlemad pooled täiendavad üksteist ja koos töötades tekib sünergia, mis avaldab mõju mitte ainult tööprotsessile, vaid ka lõpptulemusele. Arvuti peab sellise liidu tekkimiseks olema võimeline arhitekti antavat sisendit interpreteerima ning genereerima väljundit, mida arhitekt omakorda oleks võimeline tõlgendama.

Samas peaks arvuti olema võimeline inimest üllatama - looma väljundit, mida arhitekt ise ei suudaks ette kujutada. Vastasel juhul ei oleks tegemist inimese koostööpartneri, vaid tema käsutäitjaga.

Soovitud üllatusmomendi tekitamine sõltub loomulikult ka arhitektist. Kui kogenumad professionaalid suudavad hoone tegelikku toimimist küllaltki hästi ette näha, siis vähem kogenud arhitekt võidab uutest tööriistadest ilmselt rohkem. Arvutusprotsess võimaldab operatiivselt anda tagasisidet juhtudel, kus varem sai otsustavaks arhitekti pikkade aastate vältel välja kujunenud n-ö kõhutunne. Seega on uutel töövahenditel ka oma hariduslik roll - need aitavad arhitektidel oma kõhutunnet treenida.

Elevandiluust torn jääb seljataha

Åsmund Izaki arvab, et tema lähenemine aitab kummutada ettekujutust arhitektist, kes loob arhitektuuritaieseid uhkes eraldatuses elevandiluust tornis. Teatud mõttes demüstifitseerib arvutuslik arhitektuur loomeprotsessi, talletades kirjapanemata teadmised ja oskused mitte kivisse, vaid sõnasse - arvutikoodi. Sedasi muutub loomeprotsess läbipaistvamaks ning selle tulemusel muutuvad loodetavasti põhjendatumaks ka otsused, mida arhitektid hooneid projekteerides vastu peavad võtma.

Izaki loodud tööriistad annavad arhitektile tagasisidet hoonete kavandamise varajases etapis, milleni projekteerimises standardiks saamas BIM-programmid veel ei ulatu. Izaki arvates on tema tööriistadel ja BIM-il teinegi oluline, ehkki abstraktsem erinevus. Arhitekti töövahendina on BIM algselt mõeldud ikkagi tootmiseks ning selle üks peamistest eesmärkidest on ajalooliselt olnud ehitusdokumentatsiooni genereerimine. Aga hoone infomudel, mis on reaalse hoone digitaalne (proto)koopia, ei võimalda interpretatsiooni ja tõlgendust, mis on vajalik arhitekti loominguliseks tööks. Izaki näeb arhitektuuri arvutamises just viimase rolli täitjat - see võimaldab kodeerimist käsitleda keelelise vahendina, sest arvutikoodi ju kirjutatakse. Koodi kirjutades luuakse hoonele uus ja mittekopeeritud digitaalne kuju ning selle läbi antakse arhitektuurile ka uus tähendus.

 

Osale arutelus

  • Renee Puusepp,
    3D Labor/EKA Arhitektuuriteaduskonna teadur

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed