Uue planeerimisseadus leevendab nõudeid ehitustegevusele

VARUL advokaadibüroo vandeadvokaat Merli Paddar
VARUL advokaadibüroo vandeadvokaat Merli Paddar

Uue planeerimisseaduse kohaselt ei nõuta detailplaneeringu koostamist enam külades ning maa-ala kruntideks jaotamise või liitmise korral, kuid kohalik omavalitsus saab üldplaneeringuga siiski määratleda ka alad ja juhud, mil detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, analüüsib advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Merli Paddar.

Varasem lihtsustatud korras detailplaneeringu menetlus on asendatud kohaliku omavalitsuse võimalusega kaaluda detailplaneeringu menetluse vajalikkust ja asendada see projekteerimistingimustega. Lihtsamaks on näiteks muutunud olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindava rajatise rajamine. Seda saab teha projekteerimistingimuste alusel ka detailplaneeringu koostamise kohustuse korral juhul, kui ehitis sobib mahult ja otstarbelt keskkonda ning kui üldplaneeringus on vastava maa-ala kohta olemas üldised kasutus- ja ehitustingimused.

Detailplaneeringusse saab teha ka avalikku menetlust korraldamata muudatusi, mis tulenevad õigusaktidest või jõustunud kohtuotsusest. Samuti saab kohalik omavalitsus anda planeeringut täpsustavaid projekteerimistingimusi ilma planeeringu menetluseta olukorras, kus detailplaneering on vananenud või planeeringuala tunduvalt muutunud, selle kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad detailplaneeringu elluviimist.

Projekteerimistingimustega ei ole siiski võimalik muuta planeeringu olemuslikku lahendust. Seega peab haldusorgan otsustama ja kaaluma, kas küsimus, mida soovitakse detailplaneeringus täpsustada, võib muuta detailplaneeringu olemuslikku lahendust, ja kas tegelikult oleks vajalik detailplaneeringu menetluse uuesti läbiviimine.

Samuti nähakse uues planeerimisseaduses planeeringu läbiviimisele ja algatamisele, menetluse kestusele ning järelevalvele ette konkreetsed tähtajad, mis senises seaduses puuduvad. See aitab vältida menetluste põhjendamatult pikaks venimist, mida praktikas paraku tihti esineb.

Detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaeg on 30 päeva, mida võib mõjuval põhjusel pikendada kuni 90 päevani. Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tuleb üldjuhul teha hiljemalt kolme aasta möödudes alates detailplaneeringu algatamisest. Samas ei ole ka seaduses sätestatud menetlustähtaja ületamine õigusvastane juhul, kui viivitus on tingitud asutusest sõltumatutest asjaoludest, sh asja keerukusest. Seaduses sätestatud konkreetne menetlustähtaeg annab seega ainult üldise suunise selle kohta, millise aja jooksul peab menetlus olema lõppenud.

Niisiis tuleb kohalikul omavalitsusel olukorras, kus tal ei ole võimalik planeeringut kolme aasta jooksul kehtestada, kuid ei ole põhjendatud ka menetluse lõpetamine, anda teada viivituse põhjustest ning määrata otsuse tegemise tõenäoline aeg. Tähtaja kehtestamine aitab tagada, et detailplaneeringud koostataks mõistliku aja jooksul ega jääks venima, võimaldades ehitamisest huvitatud isikutel paremini kavandada oma tegevust ja nõuda kohalikult omavalitsuselt otsuse tegemist.

Osale arutelus

  • Merli Paddar
    Advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed