Arhitektid: läbimõtlemata avalik ruum suretab väikelinnad

Rapla keskväljak arhitekti silmade läbi
Rapla keskväljak arhitekti silmade läbi

Arhitektide hinnangul peaks linnakeskuste korda tegemine olema riikliku regionaalpoliitika üks eesmärkidest – linnasüdamete muutmisega inimsõbralikumaks ja atraktiivsemaks elukeskkonnaks on võimalik ergutada ettevõtlust ja vältida pikemas perspektiivis linnade laialivalgumist.

Eesti Arhitektide Liidu ja EV100 korraldustoimkonna poolt käima lükatud missiooniprojekti „Hea avalik ruum“ käigus on selgunud esimese kuue linnakeskuse arhitektuurikavandid.

„Mul on väga hea meel, et selline projekt on käima lükatud ja hea meel kõikide nende linnade elanike pärast, kes on saanud ise kaasa lüüa ja kelle ruum on mõtestatud hoopis süsteemsemalt kui ta varem oli,“ rääkis kultuuriminister Indrek Saar ideekavandite näituse avamisel Arhitektuurimuuseumis. „Suhtumine kogu avaliku ruumi planeerimise temaatikasse on teinud viimastel aastatel olulise muutuse. On arusaadav, et 90ndatel, olles värskelt saanud oma riigi ja vabaduse ning püüdes kohaneda kapitalismiga, jäi ruumi planeerimine kõrvale. Usun, et nüüd me oleme piisavalt küpsed, et teha seda väga teadlikult. See on hea algus ja loodan, et tulevikus saavad kõik Eesti linnad ja asumid samasuguse mõtestatud tegevuse läbi oma ruumi korrastatud.“

„Ei ole saladus, et paljudes Eesti linnades elanike arv kahaneb,“ lausus Eesti Arhitektide Liidu asepresident Kalle Vellevoog. „Olukorras, kus teenused nagu post, pangaautomaat ja kohalik kool kaovad ning ametnikud viitavad kulude kokkuhoiule, ei suuda väikelinnad suurte keskustega konkureerida. See on koht, kus Eesti vajab kiiresti häid ideid, kuidas elu väikelinnades atraktiivsemaks muuta. Üks selliseid algatusi on kindlasti ka „Hea avalik ruum“ projekt.“

Kalle Vellevoogi sõnul põrkuti linnade ruumilise arengu üle arutades kõikjal üsna sarnaste probleemidega – linnade keskosad kiratsevad, peaväljakute ja peatänavate äärsed väärikad ajaloolised hooned lagunevad, ettevõtted lahkuvad linnade äärealadele. „Samas on kõigile selge, et linnade kahanemise tingimustes tuleks linnu ka füüsiliselt kompaktsemaks muuta, säilitades eelkõige linna keskosas kultuurilooliselt väärtuslikku hoonestust ja lammutades nõukogudeaegseid tühjaksjäävaid elamukomplekse,“ selgitas Kalle Vellevoog.

Keskuste korda tegemises nähakse tugevat potentsiaali inimesi koondada, kasvatada kohaliku kogukonna ühtsustunnet ja muuta väikelinna elukeskkonda atraktiivsemaks. Peamiseks sooviks on korrastada ja kujundada keskused väikelinnadele iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste läbiviimise kohaks, mis pakuksid elanikele võimalusi vaba aja veetmiseks.

Arhitektuurikonkursside tulemused on tänaseks selgunud Põlvas, Tõrvas, Võrus, Valgas, Raplas ja Kärdlas. Kokku esitati neile võistlustele 65 ideekavandit, mis on vaatamiseks välja pandud Eesti Arhitektuurimuuseumi III korrusel näitusel pealkirjaga „Hea avalik ruum. Eesti Vabariik 100 arhitektuuriprogramm“. Näitus on Tallinnas avatud 14. juunini.

Projekti raames viiakse läbi arhitektuurikonkursid ja korrastatakse kokku 14 Eesti väikelinna keskväljakud, peatänavad või nende ümbrused. Avaliku ruumi lahendused on kavas välja ehitada EV100 juubeliprogrammi käigus hiljemalt aastaks 2020.

Galerii

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed