Kallis korter valmib rätsepatööna

Luksuskortermaja
Luksuskortermaja

Kinnisvaraarendajate kogemus näitab, et eksklusiivsemate uute korterite ostjad tahavad üha enam kaasa rääkida oma tulevase kodu planeeringus, rääkimata sisekujundusest.

Kinnisvaraarendusega tegeleva Eco Advice OÜ juhataja Anton Nikitin rääkis, et neil on kogemus, kus klient ostis korteri maja eskiisprojekti koostamise faasis ehk siis, kui ehitus ei olnud alanud. „Selle tulemusena saime projekteerida just konkreetse kliendi soovidele vastava korteri, mis ongi tema unistuse kodu. Sama põhimõtte järgi hakkame arendama oma järgmist Kadrioru korterelamu projekti Vesivärava tänavas. Majja tuleb 10 korterit, kuid meil on huviliste nimekirjas juba 19 inimest,“ mainis Nikitin.

Vesivärava tänava kortermaja puhul korraldati kutsutud osalejatega arhitektuurikonkurss. Neljast arhitektuuribüroost on üks tänaseks välja valitud ning korterite baaslahendused välja töötatud. Edasi on klientidel võimalik baaslahenduste alusel muudatusi teha ehk "joonistada oma korter".

Aina rohkem erisoove

„Üldjuhul on ostja varem juba kortereid või maju omanud, mistõttu uue korteri puhul on elustandard välja kujunenud. Kui korter ostetakse endale elamiseks, siis teatakse väga täpselt, milline peab olema ideaalne planeering. Näiteks väiksed ja suured magamistoad üksteisest võimalikult kaugel, konkreetse suurusega garderoob, elutoast eraldatud köök, vannituba aknaga, abiruumid vms,“ tutvustas Nikitin ja lisas, et kahtleb, kas suuremate nõudmistega ostja leiab nn valmis korterite hulgast sobiva siseplaneeringuga kodu. „Kui korteri hinnaks on 400 000–600 000 eurot, siis on kliendil kindlasti soov saada „oma korter“,“ leidis Nikitin.

Nii Compakt Kinnisvara juht Martin Lember kui ka Endover Kinnisvara Eesti piirkonna juht Oliver Makko on samuti täheldanud, et klientide erilahenduste ja erisoovide hulk üha kasvab. Martin Lember mainis, et reeglina ei osta need kliendid oma esimest korterit ja on seetõttu võimalustest teadlikumad. „Tihti tähendavad erilahendused ka lisakulusid ja kallima korteri ostjal on sellisteks väljaminekuteks ka rohkem võimalusi. Ehitame ju uutele korteriomanikele kodusid, kus nad elama hakkavad ning võimalus oma nägemuse järgi valmiv korter ümber kujundada on meie meelest loomulik arendusprojekti osa,“ leidis Lember.

Oliver Makko sõnul on Endover Kinnisvara proovinud klientide erisoove ka silmist lugeda ehk pakkuda mitmekesist valikut siseviimistluspakette, sh erilahenduste valikuid nõudlikumale maitsele. „Näiteks meie Tartu mnt City Residence projektis pakume lisaks standardpakettidele ka nõudlikumale maitsele Platinum Collection erilahendusi ja Raua Residentsi puhul deluxe erilahendusi, mis sisaldavad lisaks teistsugustele viimistlusmaterjalidele ka näiteks karniise, tahveldusi, seinaniððe ning City Residence´is ka jahutussüsteemi ja targa kodu lahendusi,“ tutvustas Makko. 

Millal tuleb erisoovidest arendajale teada anda?

Anton Nikitin selgitas, et kõige varasem staadium on maja eskiisprojekti koostamise ajal. Sel juhul saab rahuldada praktiliselt kõiki soove alates viimistlusest ja lõpetades akende asukohaga.

„Kui majal on ehitusluba ehk tegemist on eelprojekti staadiumiga, siis muutmise võimalused veidi vähenevad, näiteks tuleb arvestada kandvate seinte ning ðahtide asukohtadega, maja arhitektuuri ei saa enam muuta. Järgmises ehk põhiprojekti staadiumis on muudatuste sisseviimine veelgi raskem. Siis tehakse kõikide eriosade projekte (elekter, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon jne). Muudatuste sisseviimine tähendab projekti ümbertegemist,“ nentis Nikitin.

Kõige keerulisem on teha muudatusi siis, kui eluase on kas tervikuna või osaliselt valmis ehitatud. Kuid samas pole see ka võimatu. „Ehitaja tavaline vastus on, et muuta saab kõike, küsimus on ainult hinnas. See küll pole 100% tõde (eriti mis puudutab maja arhitektuuri), kuid suuremas osas nii see on. Teatud muudatuste sisseviimine hilisemastes ehitusetappides ei ole lihtsalt majanduslikult otstarbekas,“ mainis Anton Nikitin.

Raha eest saab peaaegu kõike

Martin Lember nõustus Anton Nikitiniga, mainides, et elame ju ühiskonnas, kus raha eest saab peaaegu kõike. Seega saab muudatusi teha ka juba valmis korteris, kuid nende muudatuste hind on siis juba märksa kallim.

Oliver Makko nentis, et kindlasti on hea, kui erisoovid edastatakse arendajale võimalikult vara, ideaalis hoone projekteerimisetapis. „Siis saab kliendile kindlasti teha elamispind n-ö rätsepaülikonna põhimõttel. Samas eelistavad paljud osta maja nn võtmed kätte kujul, kus hoone on juba ehituslikult valminud, ja siis on erisoovide arvessevõtmine juba raske, eriti kui see peaks tekitama ebamugavusi maja teistele korteriostjatele,“ mainis Makko. 

Makko nentis, et nemad püüavad oma projektid põhjalikult turu vajadust arvesse võttes planeerida, et muudatusvajadusi võimalikult vähe ette tuleks. „Kuid lõpuks on klient ikkagi kuningas ja arendajad tulevad mõistlikkuse piires kliendile alati vastu,“ lisas Makko ja selgitas, et üldiselt siiski planeeringut muuta ei saa, sest kui hoonele on väljastatud ehitusluba, siis selline planeeringumuudatus toob kaasa ka projektimuudatuse, mis on keerukam ja kallim protsess.

„Kuna meie portfellis on ka palju rekonstrueerimisprojekte, siis siin kaasnevad lisanüansid. Näiteks Raua tänava ajalooline Villa Soans on muinsuskaitse all ning sellest tulenevalt on rangelt paika pandud nii hoone välis- kui sisearhitektuuri restaureerimise detailid, sh oluliste elementide säilitamise ja taastamise kohustus. Sellises projektis on muudatusvõimalused väga piiratud,“ märkis Makko.

Osale arutelus

  • Heli Lehtsaar, Kinnisvara kuukirja toimetaja

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed