Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ELi direktiiv seab uutele hoonetele ranged energiakulu piirangud
2021. aastal jõustub Eestis Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt peavad kõik uued ehitised olema liginullenergiahooned, mis eeldab väga heade ehituslike lahenduste kasutamist.
Täna on Eestis vaid kaks maja, mis vastavad passiivmaja sertifikaadi nõuetele. Põlvas ja Tartumaal asuvate elamute projekteerija Kristo Kalbe sõnul on nende ehitamine andnud hea kogemuse, kuidas sobitada ebatraditsiooniline hoone pimedasse Eesti kliimasse. “Selleks, et oleksime viie aasta pärast valmis ehitama maailmatasemel passiivmaju, peame ühendama teadmised geograafiast ja ehitusfüüsikast ning kasutama senisest innovaatilisemaid ehitusmaterjale,” selgitas Kalbe ning lisas, et tegemist on selgelt tõusva ehitustrendiga. Juba sel aastal valmib Eestis mitu uut passiivmaja.
Hoonete energiatõhususe direktiiv toob kaasa mitmeid muudatusi nii kinnisvara arendajate kui ehitusmaterjalide tootjate jaoks. Näiteks seatakse energiasäästu nõue ka uute ehitiste klaasidele.
“Passiivmaja üheks olulisemaks osaks on õigesse ilmakaarde projekteeritud aknad ning energiasäästlikud klaasid, mis täidaks toad nii valguse kui soojusega,” selgitas klaasitootja Guardian esindaja Vaidas Petkevičius ning lisas, et Eesti kliimas sobib selleks spetsiaalne kolmekordne klaaspakett, mis tänu oma soojusjuhtivusele ja isolatsioonivõimele takistab suvel ülekuumenemise eest ning hoiab talvel kütmiskulud madalal.
Maailma esimene passiivmaja ehitati 25 aastat tagasi Saksamaal. Eelmisel aastal ületas passiivmajade kogupindala Euroopas 1 miljonit ruutmeetrit. Hetkel asub suurim sertifitseeritud passiivne kontorihoone Viinis, mille pindala on 21 000 ruutmeetrit ning väikseim Saksamaal pindalaga 11 ruutmeetrit.
Autor: Ehitusuudised.ee toimetus
Seotud lood
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.
Enimloetud
6
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele