Autor: Kadrin Karner • 8. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Usun, et ehitusplatsi kogemuseta projekteerijal läheb piisava kogemuse omandamiseks lihtsalt kauem aega ehk ta peab kauem kogenud spetsialisti käe all töötama. Ka ettevõttes peab sel juhul olema suurem sisekontroll välja saadetavate projektide üle.

Samuti on oluline, et projekteerijad oskaks nende käsutuses olevaid loodusest tulenevaid arvnäitajaid tõlgendada, mitte ei võrdleks neid lihtsalt ette antud normidega. Vahel selgub tõlgendamisel ja analüüsimisel, et probleemi polegi olemas või on see hoopis seal, kus seda esmalt näha ei osatud. Merko Ehitus Eesti väärtustab kooliharidust ehk erialane haridus peab olema ning kool tuleb lõpetada.

Meil on ametialaste kohustuste ja vastutuse astmeline süsteem, mis enamasti läbi käiakse, alustades objektitehniku ja –juhi ametipositsioonist. Tööle asuja ametikohustused ja vastutus sõltuvad ka sellest, millise praktika on ta ülikooli ajal läbinud ja milline on tema varasem töökogemus. Praktikandid alustavad esmalt objektiinseneri tasemest, kus töötatakse meeskonnas teiste näpunäidete ja juhatuse järgi. Kui inimene soovib end asjadega kurssi viia, siis see peegeldub ka tema igapäevases töös.

Merko Ehitus võtab hea meelega praktikante ning tihti jäävad nad suve lõppedes ka pikemalt tööle, kuna kolmekuulise praktika jooksul elatakse meeskonda sisse, tekkinud on oma kohustused ja ülesanded. Praktikantide teadmised on kahtlemata head ja kohati teravamad kui aastaid ainult praktilise tööga tegelenud inimestel. Seda eriti valdkondades, mida igapäevaselt objektijuhtimise töös ei kasutata. Haridus peegeldub hakkamasaamise oskuses ja omandatud kooliharidusele praktiliste kasutusvõimaluste leidmises.