Autor: Eliisa Matsalu • 2. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Advokaadibüroo ATTELA partner ja vandeadvokaat Marko Saag ütles Äripäeva teemaveebi raamatupidajad.ee maksumenetluse seminaril, et iga ettevõtja ja raamatupidaja peaks olema kursis, kuidas maksuhaldur erinevaid kontrolle teeb.

Näiteks kui fiktiivsete arvete kahtluse korral küsib maksuhaldur ettevõtjalt, milline seos on tal kahtlustatava ettevõttega, nimetatakse Saagi sõnul tihtipeale vaid kolme asja: leping, arve ja pangaülekanne. “Kui ütled, et sa pole probleemi märganud ja et sul on need kolm asja, siis on seis suhteliselt hapu,” ütles Saag, lisades, et sellisel juhul tuleb suure tõenäosusega maksuotsus, mis jääb ka kohtus kehtima.

“Need on päti tunnused. Need, kes teevad fiktiivseid arveid, pööravad just tähelepanu sellele, et oleksid arved ja dokumendid olemas,” selgitas ta. Kui maksuhaldur leiab ettevõtte, kes maksab regulaarselt dividende, asub ta juhatuse liikmelt suuliselt üldiseid asju küsima. Nelja-viie üldise küsimuse järel pärib maksuhaldur, miks juhatuse liige omale rohkem palka ei maksa. “See on äkiline küsimus, mis ehmatab. Kui vastad, et vastasel juhul peab sotsiaalmaksu maksma, on rong läinud,” ütles Saag. Oluliselt mõistlikumad vastused oleksid näiteks, et juhatuse liige ei peagi üldse palka saama ja palk on võrdväärne tema panusega ettevõttesse.

Möödunud aastal lõpetas maksuameti kontrolliosakond 24 058 kontrolli. Kontrollides ja koolitustel keskendutakse Maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul sellele, et suunata maksumaksjat võrdseid konkurentsitingimusi järgivale käitumisele. Ta lisas, et ettevõtja ei pea ekstra tegelema tõendite kogumisega, kui tema raamatupidamine on korrektselt peetud.

Maru juht: viisakas tuleb olla

Maru Ehituse juhil Peeter Nõlvakul on vaid üks soovitus, kuidas käituda, kui maksuhaldur uksele koputab – tuleb jääda viisakaks. Üheks enim kontrollitavaks valdkonnaks ongi ehitussektor, kus makstakse palju ümbrikupalka. Kuigi probleeme on tavaliselt just alltöö- võtjatega, ei jää maksuhalduri kontrollidest puutumata ka peatöövõtjad.

Nii on ka Maru Ehitusel olnud kokkupuude maksukontrolliga, kus nende käest nõuti infot nende alltöövõtja kohta. Maksuametnik nõudis uuesti ka andmeid, mis Maru Ehitus juba varem igakuiste deklaratsioonide käigus maksuametile esitanud oli. “Kui ütlesime, et neil on andmed olemas, küsis haldur, kas meil on raske need uuesti esitada. Loomulikult ei saanud me keelduda,” ütles Nõlvak. Kuigi ettevõtjal on kohustus olla maksukontrolli ajal koostööaldis, näeb seadus ette, et tõendite kogumisega peab tegelema maksuhaldur.

“Andmeid oli kokku mitme suure kausta jagu ja meile tekitas see mõttetut lisakulu,” ütles Nõlvak. Tema sõnul oli maksuhalduri nõue seda enam asjatu ajakulu, et peatöövõtjal pole kohustust omada alltöövõtjate kohta rohkemat infot kui lepingut nendega.