Mida teha, kui maksuhaldur koputab ehitusfirma uksele

Peeter Nõlvak (Maru Ehitus AS juhatuse liige)
Peeter Nõlvak (Maru Ehitus AS juhatuse liige)

Maksuhalduri käitumist tundes on ettevõtjatel oluliselt lihtsam enda eest seista, ütles vandeadvokaat Margo Saag. Ettevõtjate sõnul tasub maksuhalduriga ennekõike viisakaks jääda.

Advokaadibüroo ATTELA partner ja vandeadvokaat Marko Saag ütles Äripäeva teemaveebi raamatupidajad.ee maksumenetluse seminaril, et iga ettevõtja ja raamatupidaja peaks olema kursis, kuidas maksuhaldur erinevaid kontrolle teeb.

Näiteks kui fiktiivsete arvete kahtluse korral küsib maksuhaldur ettevõtjalt, milline seos on tal kahtlustatava ettevõttega, nimetatakse Saagi sõnul tihtipeale vaid kolme asja: leping, arve ja pangaülekanne. “Kui ütled, et sa pole probleemi märganud ja et sul on need kolm asja, siis on seis suhteliselt hapu,” ütles Saag, lisades, et sellisel juhul tuleb suure tõenäosusega maksuotsus, mis jääb ka kohtus kehtima.

“Need on päti tunnused. Need, kes teevad fiktiivseid arveid, pööravad just tähelepanu sellele, et oleksid arved ja dokumendid olemas,” selgitas ta. Kui maksuhaldur leiab ettevõtte, kes maksab regulaarselt dividende, asub ta juhatuse liikmelt suuliselt üldiseid asju küsima. Nelja-viie üldise küsimuse järel pärib maksuhaldur, miks juhatuse liige omale rohkem palka ei maksa. “See on äkiline küsimus, mis ehmatab. Kui vastad, et vastasel juhul peab sotsiaalmaksu maksma, on rong läinud,” ütles Saag. Oluliselt mõistlikumad vastused oleksid näiteks, et juhatuse liige ei peagi üldse palka saama ja palk on võrdväärne tema panusega ettevõttesse.

 

Maru juht: viisakas tuleb olla

Maru Ehituse juhil Peeter Nõlvakul on vaid üks soovitus, kuidas käituda, kui maksuhaldur uksele koputab – tuleb jääda viisakaks. Üheks enim kontrollitavaks valdkonnaks ongi ehitussektor, kus makstakse palju ümbrikupalka. Kuigi probleeme on tavaliselt just alltöö- võtjatega, ei jää maksuhalduri kontrollidest puutumata ka peatöövõtjad.

Nii on ka Maru Ehitusel olnud kokkupuude maksukontrolliga, kus nende käest nõuti infot nende alltöövõtja kohta. Maksuametnik nõudis uuesti ka andmeid, mis Maru Ehitus juba varem igakuiste deklaratsioonide käigus maksuametile esitanud oli. “Kui ütlesime, et neil on andmed olemas, küsis haldur, kas meil on raske need uuesti esitada. Loomulikult ei saanud me keelduda,” ütles Nõlvak. Kuigi ettevõtjal on kohustus olla maksukontrolli ajal koostööaldis, näeb seadus ette, et tõendite kogumisega peab tegelema maksuhaldur.

“Andmeid oli kokku mitme suure kausta jagu ja meile tekitas see mõttetut lisakulu,” ütles Nõlvak. Tema sõnul oli maksuhalduri nõue seda enam asjatu ajakulu, et peatöövõtjal pole kohustust omada alltöövõtjate kohta rohkemat infot kui lepingut nendega.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed