Projekteerija: 2+1 teed vajavad jalakäijate tunneleid

Novarc juhatuse esimees Jüri Rass
Novarc juhatuse esimees Jüri Rass

Novarc Grupi juhatuse esimehe Jüri Rass nõustub juba varasemalt ohtuse tagamist 2+1 teede puhul, ent viitab tähelepanu lahenduste väljatöötamist jalakäiatele, kes peavad bussipeatuses pärast mahatulekut teed ületama.

2+1 teelõigud on uus teelahendus Eestile. Millistele osadele tuleb erilist rõhku panna rajatavate teelõikude ohutuse tagamisele?

Põhilised kohad, kus 2+1 sõidurajaga tee projekteerimisel tuleb rõhku panna ohutuse tagamisele.

Esiteks jalakäijate teeületuskohad (näiteks bussipeatustes) muutuvad senisest ohtlikumaks, kuna teeületuse pikkus suureneb ja jälgida tuleb kolme sõidurada. Suurema liiklusega kohtades ei tohiks kokku hoida jalakäijate tunnelite arvelt, eriti siis, kui jalakäijatest suure osa moodustavad koolilapsed.

Teiseks liiklusmärkide märgatavus möödasõidurajal (keskmisel rajal) liikleja jaoks. Kõik paremas teeservas olevad liiklusmärgid tuleb dubleerida eraldusribal (vasakul pool), sest teeservas olevad märgid võivad olla varjatud parempoolsel sõidurajal liikuvate suuremate veokite poolt. See tähendab, et eraldusriba ei tohi olla liiga kitsas (normaalne laius on 2 m).

Millistest 2+1 teede lahenduste standarditest lähtuda või tuleb neid hakata alles looma?

Praegu veel kehtivates teede projekteerimisnormides (Teede- ja Sideministri määrus 28.09.1999.a + muudatused 15.06.2012.a, toim) ei ole 2+1 lahendust käsitletud. Uues maanteede projekteerimise normide eelnõus on minule teadaolevalt käsitletud II klassi maanteede ristprofiili valikuvariandid, kas 2+1 möödasõidukohtadega või klassikaline 1+1 sõidurajaga ristprofiil. Seega ei teki projekteerimise lisakulutusi uute standardite väljatöötamiseks.

Kehtivates normides on samuti lisaraja vajalikkust käsitletud, kuid pisut teises kontekstis. „Lisarada tuleb projekteerida II ja III klassi maantee tõusudele, kus raskete liiklusvahendite kiirus on langenud vähemalt 20 km/h üldisest kiiruspiirangust (näiteks kiiruselt 90 km/h kiiruseni 70 km/h ja vähem)“. Selline vajadus on näiteks 1 km pikkusel 3% pikikaldega või 0,8 km pikkusel 4% pikikaldega tõusul.

Kuivõrd odavam on 2+1 teelahendused võrreldes 2+2 teelõikudega? Kui suur on hinnanguline protsentuaalne rahaline võit kogumaksumusest?

Hinnangut anda on väga raske. Tulemus sõltub sellest, kas tegu on hõredalt asustatud metsadevahelise- või tihedalt asustatud ning põllumajanduslikust maast ümbritsetud teelõiguga, kus on palju mahasõite ja ristuvaid maanteid. Esimesel juhul on 2+1 lahendusest saadav rahaline võit suurem.

2+1 sõidurajaga tee on ca 75% kitsam, kui sama laia eraldusribaga 2+2 tee. Samas proportsioonis on eeldatav ehitusmaksumus. Juhul kui 2+1 tee möödasõidualad õnnestub paigutada väljapoole suuremaid ristmikke, siis võivad ristmikud jääda samatasandilisteks. 2+2 sõidurajaga maantee suuremad ristmikud tuleb ehitada eritasandiliseks.

Koguja- ning juurdepääsuteid tuleb ehitada ühtmoodi nii 2+1 kui 2+2 sõidurajaga tee puhul. Mõlemal juhul tuleb sulgeda olemasolevaid mahasõite ja suunata kohalikud teed lähimatele ristmikele.

Teie arvamus lühidalt 2+1 teelõikude kohta. On see Eesti liikluskultuuri arvestades sobiv või mitte?

Sobib küll. Üldine liikluskultuur ja juhtimisoskused on siiski tõusuteel. Sellele viitab liiklusõnnetuste statistika, kus aastas hukkunute arv on vähenenud keskmiselt 80-ni. Sellega on Eesti jõudnud Euroopa keskmike hulka (varem olime tagantpoolt 2…3 kohal).

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed