Täismahus uuring: ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring

Hooned
Hooned

Uuringu põhieesmärgiks oli hinnata olemasoleva hoonefondi komplekse renoveerimisega saavutatavat energiasäästu majanduslikku ja tehnilist potentsiaali ning nende realiseerimiseks kasutatavate pakettlahenduste ühikmaksumusi ja mahtusid.

Tulemused arvutati mahuliselt olulisemate tervikliku rekonstrueerimise pakettlahenduste ja tüüphoonete põhjal ning üldistati sellisel kujul, et nende põhjal oleks võimalik hinnata ehitussektori summaarset säästupotentsiaali. Kõige tasuvamad pakettlahendused iseloomustavad seejuures majanduslikku potentsiaali ning kõige põhjalikuma rekonstrueerimise pakettlahendused tehnilist potentsiaali.

Uuringu teiseks eesmärgiks oli hinnata uute hoonete energiakasutust ja energiatõhususe tasemega seonduvat maksumust, kui võrreldi järgneva 20 aasta ehitusmahtu energiatõhususe miinimumnõuetele vastaval ja liginullenergiahoone energiatõhususe tasemel.

Olemasoleva hoonefondi kirjeldamisel lähtuti sellest, et valdav enamus hoonefondist on tehnilise potentsiaali mõttes energiatõhususe parandamise objekt, kuna hoonete energiatõhusus on viimase kümnendi jooksul paranenud kordades (vanad hooned on tänapäevases mõttes soojustamata ja ilma ventilatsioonita).

Kasutatud tüüphooned katsid ligi 70% sisekliima tagamisega hoonefondi mahust:
1. Väikeelamu, mis vajab ainult tehnosüsteemide renoveerimist
2. Väikeelamu, mis vajab ka välispiirete renoveerimist
3. Korterelamu
4. Büroohoone
5. Koolimaja
6. Kaubandus- ja teenindushooned
7. Tööstushooned (ilma protsessita)

Kõikides tüüphoonetes arvutati läbi mitmel tasemel energiatõhususe parandamist, et näha, mis pakettlahendustega saavutatakse kõige soodsam ühikmaksumus (mitu eurot tuleb kulutada 1 MWh/a säästu saavutamiseks). Ambitsioonikam energiatõhususe parandamine annab ligilähedase hinnangu tehnilisest säästupotentsiaalist (absoluutset tehnilist potentsiaali ei hinnatud, kuna selle saavutamine olemasolevates hoonetes on teadaolevalt ebareaalne). Madalamal tasemel energiatõhususe parandamine iseloomustab energiasäästu majanduslikku potentsiaali, ehk neid pakettlahendusi, mille teostamine on omanikule majanduslikult kõige soodsam.

Kasutatavad pakettlahendused valiti eelnevate uuringute ja kogemuste põhjal, ning neid võib käsitleda üldiste suunistena terviklikest ja põhjendatud rekonstrueerimislahendustest. Kuna lahendusi ei ole optimeeritud, siis on edaspidi vajalik täiendav analüüs energiasäästumeetmete täpseks kirjeldamiseks, mis on otstarbekas teha vastava hoonetüübi energiasäästumeetmete kujundamise käigus.

Energiasäästud arvutati tüüphoonete simulatsioonmudelitega, mis olid koostatud reaalsete tüüpmajade mõõdetud energiakasutuse põhjalt. Pakettlahenduste maksumuse hindamisel lähtuti põhiliselt teostatud projektide andmetest ja väljakujunenud ühikhindadest, osale lahendustest tehti ka eelarvestamine andmete puudumise tõttu.
Kõik kasutatud ehitusmaksumused kirjeldavad terviklike ehitustööde maksumust, näiteks kui välissein või katus on vaja soojustada, siis on arvestatud ka kaasnevate üldehitus- ning viimistlustööde maksumusega (katusekatte, välisvoodri paigaldus, plekitööd jne.).

 Vaata lähemalt uuringut allolevast lingist.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed