12. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Elagu ehitusvabadus!", uut ehitusseadustikku analüüsib Hedman Partners Attorneys-at-Law vandeadvokaat Liisa Linna

Uuest ehitusseadustikust ja ka kõnealusest määrusest loe pikemalt järgmisest Ehituse kuukirjast aprillis.

Vastavalt uuele ehitusseadustikule on muudetud omanikujärelevalve kohustuse sisu selliselt, et tegemist ei ole otsese kohustusega kontrollida ehitamise vastavust seadusest tulenevatele nõuetele, vaid teha järelevalvet üldisemas mõttes, see tähendab järgida, et tagatud oleks nii seadusest kui lepingust tulenevad nõuded.

Siiski ei tähenda eelnev lause, et omanikujärelevalve muutub pelgalt formaalsuseks - määrusega on omanikujärelevalve tegija ülesandeid täiendatud. Muuhulgas peab omanikujärelevalve tegija koostama oma ülesannete tegemiseks järelevalveprotseduuride programmi, samuti kontrollima omanikujärelevalve korras erinevaid aspekte, sealhulgas projekti ja ka seda, kas esitatud projekti kohaselt on võimalik ehitada. Samuti planeeritava ehitise vastavust ehitaja ja omaniku vahel kokkulepitud tingimustele ja kvaliteedile.

Võrreldes eelneva regulatsiooniga on laiendatud omanikujärelevalve tegija teavitamiskohustuse ulatust. Muuhulgas peab omanikujärelevalve tegija teavitama, kui ehitusprojekt ja/või ehitamine ei vasta ehitusseadustikus või ehitusloas esitatud nõuetele; ehitamine on ohtlik, ehitusmaterjali- toote või ehitustehnoloogia kasutamine võib põhjustada ehitise nõuetele mittevastavuse, esineb võimalik tööohutusnõuete rikkumine jne.

Määrus jõustub 1. juulil 2015 koos uue ehitusseadustiku jõustumisega.