Autor: Kaur Maran • 11. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Projekti OSAMAT eesmärgid on:* pakkuda tehniliselt, keskkondlikult ja majanduslikult teostatavaid põlevkivituhal põhinevaid tsiviilrajatiste täite- ja lisamaterjale vastavate rakenduste jaoks, näiteks teede ja alade põhikihi ehitamiseks*levitada projektis demonstreeritud meetodite oskusteavet ja tulemusi sihtrühmadele, nagu näiteks ametkondadele, töövõtjatele, poliitikutele, seadusandlikele organitele, teadlastele ja teistele professionaalidele ja spetsialistidele Euroopas ja Eestis*tõestada põlevkivituhal põhinevate ehitusmaterjalide ja rakenduste keskkondlikku kasulikkust koos kasutustsükli keskkonnahinnanguga, näiteks: vähenenud vajadus suurtes kogustes looduslikel mittetaastuvatel materjalidel põhinevate tavaliste ehitusmaterjalide järele toob kaasa palju väiksemad CO2 emissioonid ja teiste keskkonnakahjude vähendamise*tõestada seda, millist majanduslikku kasu Euroopa ühiskonnad saavad, kui kiidavad heaks vastavates tsiviilehituse rakendustes tavaliste suurte materjalikogustega seotud meetodite asemel põlevkivituha lisamaterjalina kasutamise.

Projekti raames rajati Ida- ja Lääne-Virumaale kaks katse-teelõiku, mille peal erinevaid tehnoloogiaid katsetati. Ehitustööd lõpetati möödunud aasta juunis, pärast mida viiakse kuni 2016. aastani läbi järelmonitooringut. Kuigi lõplikke tulemusi veel ei ole, on OSAMAT projekti Eesti Energia poolse juhi Arina Koroljova sõnul tegemist perspektiivika tehnoloogiaga.

"Esialgsete monitooringutulemuste põhjal näib, et põlevkivituhal põhineva seguga stabiliseeritud teede kandevõime on veidi parem. Samas on tehnilistest parameetritest veel vara rääkida, kuna meil on käes alles esimese aasta andmed. Tõsisemate järelduste tegemiseks tuleb katselõike ikka kauem jälgida, oluline on saada korralikud andmed muu hulgas külmumistsüklitest," ütles Koroljova.

Tegelikult ei ole põlevkivituhal põhineva seguga teede toestamine midagi uut. Möödunud sajandi 60ndatel, 70ndatel ja 80ndatel aastatel rajati maanteedel kokku ligi 1000 kilomeetrit katteid, lisaks veel teealuseid stabiliseerimiskihte. OSAMAT-projekti raames uuritigi võimalusi kasutada põlevkivituhka just nimelt teede asfaldialuseks stabiliseerimiseks.

Nagu seisab projekti kodulehel on projekt valminud projektis osalejate kindla usu põhjal, et põlevkivituha ehitusmaterjalideks ümbertöötlemisega seotud võimalikud keskkondlikud probleemid on ületatavad põlevkivituha tehnilisi omadusi kasutades, et muuta see soodsatel tingimustel tugevateks ja veekindlateks materjalideks.

Jäätmeregistris ohtliku jäätmena kirjas oleva põlevkivituha puhul on Arina Koroljova sõnul kaks peamist ohtu. Esiteks on tegemist tugevalt aluselise materjaliga ja selle vees lahustumine ning keskkonda lekkimine on tõsine keskkonnaoht. See kehtib aga ainult süsteemide kohta, kus vesi ja tuhk otseselt kokku puutuvad. Teede stabiliseerimise tehnoloogia puhul lisatakse põlevkivituhale vett vaid nii palju, et tekiks keemiline tsementeerumine, mille tagajärjel aluselise vee probleem kaob.

Teine põlevkivituha puhul välja toodav oht on, et ta sisaldab raskemetalle ning on võimalik, et need leostuvad segust välja.

"Samas sisaldab põlevkivituhk neid raskemetalle üsna vähe. Oleme teinud ka mitmeid leostusteste, mille tulemusel võime öelda, et välja leostumine on tõesti väga väike ja püsib igatepidi seadusega ette nähtud piirides," ütles Koroljova.