Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põlevkivituhast võib saada väärtuslik teekatte materjal
Ida-Viru elektrijaamades põlevkivi põletamisel tekkivat tuhka kasutatakse ehitusplokkide tootmisel ja lisatakse ka tsemendi sisse, mistõttu leidub seda pea kõigis ehitistes. Maanteeameti, Eesti Energia, Nordeconi ja Rambolli ühistöös läbiviidud OSAMAT projektiga uuritakse, kuidas utiliseerida teedeehituses üht Eesti mahukamat tööstusjäädet.
Pane tähele
Projekti OSAMAT eesmärgid on:* pakkuda tehniliselt, keskkondlikult ja majanduslikult teostatavaid põlevkivituhal põhinevaid tsiviilrajatiste täite- ja lisamaterjale vastavate rakenduste jaoks, näiteks teede ja alade põhikihi ehitamiseks*levitada projektis demonstreeritud meetodite oskusteavet ja tulemusi sihtrühmadele, nagu näiteks ametkondadele, töövõtjatele, poliitikutele, seadusandlikele organitele, teadlastele ja teistele professionaalidele ja spetsialistidele Euroopas ja Eestis*tõestada põlevkivituhal põhinevate ehitusmaterjalide ja rakenduste keskkondlikku kasulikkust koos kasutustsükli keskkonnahinnanguga, näiteks: vähenenud vajadus suurtes kogustes looduslikel mittetaastuvatel materjalidel põhinevate tavaliste ehitusmaterjalide järele toob kaasa palju väiksemad CO2 emissioonid ja teiste keskkonnakahjude vähendamise*tõestada seda, millist majanduslikku kasu Euroopa ühiskonnad saavad, kui kiidavad heaks vastavates tsiviilehituse rakendustes tavaliste suurte materjalikogustega seotud meetodite asemel põlevkivituha lisamaterjalina kasutamise.
Projekti raames rajati Ida- ja Lääne-Virumaale kaks katse-teelõiku, mille peal erinevaid tehnoloogiaid katsetati. Ehitustööd lõpetati möödunud aasta juunis, pärast mida viiakse kuni 2016. aastani läbi järelmonitooringut. Kuigi lõplikke tulemusi veel ei ole, on OSAMAT projekti Eesti Energia poolse juhi Arina Koroljova sõnul tegemist perspektiivika tehnoloogiaga.
"Esialgsete monitooringutulemuste põhjal näib, et põlevkivituhal põhineva seguga stabiliseeritud teede kandevõime on veidi parem. Samas on tehnilistest parameetritest veel vara rääkida, kuna meil on käes alles esimese aasta andmed. Tõsisemate järelduste tegemiseks tuleb katselõike ikka kauem jälgida, oluline on saada korralikud andmed muu hulgas külmumistsüklitest," ütles Koroljova.
Tegelikult ei ole põlevkivituhal põhineva seguga teede toestamine midagi uut. Möödunud sajandi 60ndatel, 70ndatel ja 80ndatel aastatel rajati maanteedel kokku ligi 1000 kilomeetrit katteid, lisaks veel teealuseid stabiliseerimiskihte. OSAMAT-projekti raames uuritigi võimalusi kasutada põlevkivituhka just nimelt teede asfaldialuseks stabiliseerimiseks.
Nagu seisab projekti kodulehel on projekt valminud projektis osalejate kindla usu põhjal, et põlevkivituha ehitusmaterjalideks ümbertöötlemisega seotud võimalikud keskkondlikud probleemid on ületatavad põlevkivituha tehnilisi omadusi kasutades, et muuta see soodsatel tingimustel tugevateks ja veekindlateks materjalideks.
Jäätmeregistris ohtliku jäätmena kirjas oleva põlevkivituha puhul on Arina Koroljova sõnul kaks peamist ohtu. Esiteks on tegemist tugevalt aluselise materjaliga ja selle vees lahustumine ning keskkonda lekkimine on tõsine keskkonnaoht. See kehtib aga ainult süsteemide kohta, kus vesi ja tuhk otseselt kokku puutuvad. Teede stabiliseerimise tehnoloogia puhul lisatakse põlevkivituhale vett vaid nii palju, et tekiks keemiline tsementeerumine, mille tagajärjel aluselise vee probleem kaob.
Teine põlevkivituha puhul välja toodav oht on, et ta sisaldab raskemetalle ning on võimalik, et need leostuvad segust välja.
"Samas sisaldab põlevkivituhk neid raskemetalle üsna vähe. Oleme teinud ka mitmeid leostusteste, mille tulemusel võime öelda, et välja leostumine on tõesti väga väike ja püsib igatepidi seadusega ette nähtud piirides," ütles Koroljova.
Seotud lood
Pikemas perspektiivis kiidetakse põlevkivituhal põhinevad ehitusmaterjalid Euroopas heaks ja nende kasutamine muutub tavaliseks ning nad pakuvad Euroopas olulist konkurentsi tsemendile ja teistele ehitusmaterjalidele.
Volvo Construction Equipment (Volvo CE) jätkab murrangulist tootearenduse aastat, lansseerides uue põlvkonna rataslaadurid – masinad, mis on toodetud maksimaalse tootlikkuse, operaatori mugavuse ja ohutuse tagamiseks.
Enimloetud
2
Läti - see on Eesti arendajate uus suur trend! GALERII: vaata, mis seal toimus ja kes seal olid!
3
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
4
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
6
Akupargi üldehituse, elektritööde ja paigaldustööde eest vastutab Eveconi tütarfirma WiSo Engineering. Akupargi alajaama ja ühendamise Eesti põhivõrguga teeb Connecto Infra.
Viimased uudised
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Üritused
Hetkel kuum
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Vaata galeriid, kuidas ehitus edeneb.
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Akupargi üldehituse, elektritööde ja paigaldustööde eest vastutab Eveconi tütarfirma WiSo Engineering. Akupargi alajaama ja ühendamise Eesti põhivõrguga teeb Connecto Infra.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele