Autor: Kaur Maran • 11. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kasu tee-ehituses

Põlevkivituha lisandite kasutamine annab tsiviilehitusprojektidele hinnalt soodsaid alternatiive: selle asemel, et kasutada tavapäraselt suurel hulgal looduslikke materjale, saab projekte realiseerida stabiliseerimistehnoloogiaid ja ehituspaigas olemasolevaid pinnasematerjale kombineerides. See võib laias laastus 500 miljoni tonni võrra vähendada mittetaastuvatest ressurssidest looduslike materjalide kasutamist, millega Euroopas kaasneb raskeveokitega pikamaatransport.

See on ka keskkondlikult kasulik tänu vähenevatele õhuemissioonidele ning maastiku, looduslike kruusa- ja kiviressursside ja põhjavee allikate paremale kaitsmisele. Need tulusad meetodid toovad Euroopa ühiskondadele ka majanduslikku kasu: üldiste prognooside põhjal saab Euroopas ehituskulusid vähendada peaaegu 4000 miljoni euro võrra aastas. Oodatavaid tulemusi on keeruline arvudesse panna, sest hetkel puudub vastav statistika, aga projekt hakkab saama ka täpsemaid andmeid Euroopa pikema perspektiivi näitajate kohta.

Keskkondlik aspekt ja tähtsus.

Üle 90% Eesti üldisest energiavarustusest kaetakse põlevkiviga köetavate soojuselektrijaamade kaudu. Igal aastal põletatakse umbes 11 miljonit tonni põlevkivi. Põlevkivituha käitlemine on Eestis praegu üks kõige tõsisemaid keskkonnaprobleeme.

Ühe tonni põlevkivi põletamine tekitab 0,43–0,44 tonni põlevkivituhka. Eesti põlevkivil töötavad elektrijaamad toodavad üle 6 miljoni tonni põlevkivituha aastas, millest 96% ladustatakse tuhaväljadel. Tuhaväljad puutuvad igal aastal kokku miljonite kuupmeetrite vihmaveega. See vesi saastub ja ohustab põhjavee allikate kvaliteeti. Tuhajääkide vältimise võimalus on keskkonna seisukohalt väärtuslik. Parim lahendus on muuta põlevkivituhk ehitusturgudele mõeldud toodeteks.

Esineb siiski ka asjaolusid, mis muudavad põlevkivituha kasutamise ebasoovitavaks: saadav materjal ei vasta paljudel juhtudel kvaliteedistandarditele, mis on teatud tootmisprotsesside puhul materjalidele seatud; põlevkivituhka sisaldavate materjalide saasteainete tegurit peetakse probleemiks, kui ehitis (võib-olla) hiljem lammutatakse; põlevkivituhka sisaldavatel toodetel puudub üldsuse heakskiit ja sellest lähtuvalt turuväärtus. Kasutamist takistavad ka toote spetsifikatsiooni, kasutusteabe ja potentsiaalse tootevastutuse selge määratluse puudumine. Kõik need on käesoleva projekti jaoks probleemideks.

Põlevkivituhas on kõrge lubjasisaldus (CaO), mis on väärtuslik põlevkivituha kasutamisel tsiviilehituse eesmärkideks. Põlevkivituhk sisaldab ka mitmeid kriitilisi, veeslahustuvaid ja keskkonnakahjulikke aineid, nagu raskemetallid, mille omavaheline toime sõltub suuresti pH-tasemest. Seda tuleb ehitusmaterjalide töötlemisel arvestada. Inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise eesmärgil tuleb enne täieulatuslikku põlevkivituha taaskasutamise lubamist teostada keskkonnakatsed pikaajalise leostumise kohta.