Kodanike sõnaõigus detailplaneerigutes väheneb

OÜ Head juht Lennusadamas, mis on üks osa tema juh
OÜ Head juht Lennusadamas, mis on üks osa tema juh

Aeg-ajalt märkame siin-seal teadaandeid, et mõnes piirkonnas on välja kuulutuatud detailplaneeringu arutelu. Kas ja mis määral saab ja tahab elanikkond kavandavates muudatustes ja arendustes kaasa rääkida?

Kui heita pilk neile teatistele, jääb mulje, et tarvitseb pilk peale visata ja ega seal midagi keerulist olla saa. Reaalsuses ei pruugi see nii lihtne olla, eriti kuna inimeste teadlikkus neis asjus on võrdlemisi madal.

Näiteks Kalamaja piirkonnas asuva Patarei vangla arutelu detailplaneeringu üle käib juba mitmendat aastat, ent vaatamata elanike vastuseisule toimub aktiivne arendustegevus. Piirkonna keskmes oleva Küti 2 ja 4 kinnistute detailplaneering hõlmab kahe hektari suuruse maa-ala. Äriruumidega korterelamutele on plaanitud kuni neli maapealset ja üks maa-alune korrus, lisaks plaanitakse äriruumidega korterelamuks rekonstrueerida ja laiendada ka endine kirikuhoone.

Patarei piirkonnale uus hingamine.

OÜ LAAM Kinnisvara juhatuse liikme Aivar Villemson sõnul tasuks asja vaadata positiivse külje pealt. Antud piirkonnas on tema hinnangul kontrast uue ja vana kinnisvara vahel väga suur ja seoses sellega on pidurdunud ka antud piirkonna taristu areng. "Kena oleks anda sellele piirkonnale uus hingamine ning võimalus arenguks ja avada meie Tallinn merele," märkis ta.

Villemsoni sõnutsi on inimestel võrdlemisi head võimalused detailplaneeringute osas kaasa rääkida. "Kui on soov osta kodu kindlasse piirkonda, oleks paslik vaadata antud piirkonna üldplaneeringut - nii saab teada, mida ja mis otstarbelisi hooneid - elamuid, tootmishooneid või ärihooneid võib antud piirkonda ehitada. Ka seda, kuhu rajatakse või kus säilitatakse puhke- ja vabaaja veetmise alad ning kohad," märkis Villemson, kes soovitas näiteks Tallinna linna puudutavate planeeringute osas tutvuda infoga Tallinna Linnaplaneerimise Ameti veebilehel.

"Veel on võimalik saada üsnagi täpne ülevaade ostetava kinnisvara naabruses oleval kinnistul toimuva kohta ning millises menetlusfaasis on sealne planeering. See info on avalik ja leitav Tallinna planeeringute registrist. Soovi korral saavad inimesed esitada ette nähtud korras oma põhjendatud avaldusi ja ettepanekuid, mida võetakse üldjuhul ka arvesse.

Detailplaneeringust saab sotti ka ilma ehitusalase kirjaoskuseta.

Villemsoni sõnul ei ole selleks, et detailplaneeringutest olulisim info välja lugeda, vaja kaugeltki ehitusalast haridust, sest nii üld- kui detailplaneeringute põhjoonistel on olemas tingmärgid koos selgitustega, mille lugemine on sarnane geograafilise kaardi lugemisele.

Ka OÜ Head juhatuse liige Kaur Lass märkis, et detailplaneeringute mõistmine võiks olla jõukohane ka keskmisele kodanikule. "Et kogu infost täit sotti saada, oleks vajalik lugeda nii seletuskirja kui ka jooniseid. Ideaalis need üldjuhul haakuvad," selgitas ta. "Tõsi, Eestis on seni olnud ca 80% detailplaneeringutest lohakusvigadega, sest planeeringute järelealve on olnud meil üpris nõrk," lisas Lass.

Lass on seisukohal, et kodanikel ei ole tohiks detailplaneeringute osas kaasarääkimisel küsimusi tekkida. "Soovi korral on senise seaduse järgi olnud kõigil selleks võimalus. Väga palju sõltub aga sellest, kas seisukohtade esitaja ise oma ettepanekutes kehtivaid õigusakte, üldplaneeringuid jms reegleid järgib," märkis ta. Uue seaduse kohaselt pidavat Lassi sõnul kaasarääkimise õigus detailplaneeringute osas siiski vähenema - ametnikel on senisest suurem õigus seisukohti mitte arvestada.

Kui ehitusega kord alustatud, on protesteerida hilja.

ASi Ober-Hausi Kinnisvara analüütiku ning kinnisvarahindaja Rain Räti sõnul on detailplaneeringute kohta internetist leitav info enamasti adekvaatne ja usaldusväärne. "Soovitan, et mingis konkreetses piirkonnas elavad või sellest huvitatud inimesed võiks ja peaks ise märksa enam aktiivsed olema - tuleks jälgida piirkonda puudutavat kajastust meedias, eriti Tallinna linna uudiseid. Väga palju infot võib leida ajalehest Pealinn, kus avaldatakse teateid detailplaneeringute menetluse kohta," loetle Rätt. Ka avaldavad mitmed muud väljaanded sellekohast infot. "Kui detailplaneering on kehtestatud ja ehitusega juba alustatud, on hilja protesteerida. Samas ei saa ühe-kahe inimese protest takistada linna arengut," märkis ta.

Räti sõnul peaks igale inimesele detailidesse süüvimatagi selge olema, et näiteks kesklinna piirkonnas, kus on ripakil mõni amortiseerunud hoonestusega või tühi krunt, planeeritakse tõenäoliselt lähemal ajal mingit kinnisvaraarendust," lisas ta.

Rätt juhtis tähelepanu, et kui inimene soovib osta korterit linnas ja mitte maal looduse keskel, peab ta arvestama, et linn on pidevalt arenev ja muutuv keskkond ning ei saa eeldada, et ühel hetkel jääb see protsess seisma.

"Reeglina vaid oma mätta otsast oma iva raiumine ei vii sihile. Oma arvamusi tuleb avaldada ümbritseva linnaruumi, kehtivate planeeringute ja õigusaktide kontekstis ning argumenteeritult. Viimast tehes jõuab reeglina sihile ja kui ei jõua, siis saab end ka kohtus kaitsta," jätkas Lass. Lihtsalt avalikkuse huvi ilma põhjendamata peamiseks põhjuseks tuues ei jõuta Lassi sõnul suurt kuhugi ei lahenduse muutmise taotlemisel ega ka kohtus. "Senise seadusandluse järgi on lugenud motiveeritud seisukohad, mitte allkirjade arv või emotsiooni suurus. Emotsioonid ja ratsionaalsus on alati pöördvõrdelises seoses. Mida suurem emotsionaalsus on ajendiks vastuväidetele, seda vähem ollakse ratsionaalsed. Seda tasub meeles pidada," sõnas Lass.

Tasuks minna juba esimese eskiisi arutelule.

Mistahes erimeelsuste korral tasub Lassi sõnul kohe esimesele eskiisi arutelule kohale minna, et oma seisukohti väljendada. "Argumendid tuleb esitada motiveeritult, Patarei piirkonna puhul näiteks tuginedes Tallinnas Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringule jm dokumentidele," selgita ta.

Sageli on ligipääs detailplaneeringutele kohalike omavalitsuste tasandil maal isegi lihtsam - samad inimesed valdavad kogu omavalitsuse infot. "Planeerimisseadus tagas seni kõigile planeerinutega tutvumise õiguse just kohalikus omavalitsuses. Näiteks Vaivara vallas ja Audru vallas on olnud kõik detailplaneeringud valla kodulehe kaudu kättesaadavad. Samas peab arvestama, et kooskõlastusi ja muid menetlusdokumente sealt alati leida ei pruugi," tõdes Lass. Teistes omavalitsustes tuleb tema sõnul siiski minna valla- või linnavalitsusse kohapeale.

Uus planeerimisseadus toob kaasa kodaniku sõnaõiguse vähenemise.

Lassi sõnul tasuks arvestada, et arendaja ja kodaniku eesmärgid ei pea alati täielikult kattuma, aga need võivad kattuda. "Demokraatlikus riigis on siiski igaühel õigus oma arvamusele. Seetõttu on kõiki 100% rahuldavatest kokkulepetest sageli realistlikumad konsensusepõhised otsused ja tasakaalu otsingud erinevate seisukohtade vahel," sõnas ta. Uus planeerimisseadus toob Lassi hinnangul kaasa kodaniku sõnaõiguse tuntuva vähenemise. "Seda iseäranis riigi eriplaneeringute puhul, kus seda enam üldse polegi."

Osale arutelus

  • Kairi Oja
    Äripäeva kaasautor

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed