Nõuded ehituses karmistuvad

AS Lemminkäinen Eesti juht Sven Pertens kiidab hea
AS Lemminkäinen Eesti juht Sven Pertens kiidab hea

Kogemused ja kõrgharidus on vajalikud, kuid ehitusvaldkonnas tuleb edaspidi oma pädevust tõestada ka kutsetunnistusega ning üks ekspert saab maksimaalselt esindada kolme firmat.

11. veebruaril kiitis riigikogu 61 poolthäälega heaks valitsuse algatatud ehitusseadustiku. Kui ka selle rakendamise seadusele saadikud rohelist tuld näitavad, hakkab seadus, mis muudab ehitusfirmade igapäevast töökorraldust, kehtima 1. juulil.

ASi Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees ja asfaldiliidu juht Sven Pertens selgitas, et praegu peab ehitusvaldkonnas tegutsemiseks omama tegevusluba. “Selle saamiseks on erinevad kriteeriumid, mille alla kuulub seegi, et firmas peab olema vastutav spetsialist, kel on piisavalt palju haridust ja kogemust,” rääkis ta. Põhimõtteliselt tähendab see, et kui oled vastava eriala ülikoolis lõpetanud ja ametis piisavalt kaua töötanud, sobid kogu firma tegevuse eest seisma.

Spetsialist 74 firmas korraga

Uus seadustik lööb kaardipaki sassi ja senised reeglid võib peagi unustada. “Ettevõtetel edaspidi enam tegevusluba vaja ei ole, kuid sinna juurde käib nõudmine, et ettevõttes oleks tööl vastutav isik, kellel on piisav kvalifikatsioon, mida tõestab kutsetunnistus.” Vastavalt valdkonnale on eri pikkusega üleminekuajad, mil kehtivad ka senised nõuded, ent ühel hetkel see lõpeb.

Pertens kiitis, et nüüd muutub ka firmade arv, kus üks inimene võib olla vastutavaks isikuks, senimaani oli see põhimõtteliselt piiritlemata. “Alguses polnud ka uue ehitusseadustiku eelnõus seda välja toodud, mitmes firmas võib kutsetunnistust omav isik vastutav spetsialist olla, kuid ega vaid kutsetunnistus taga, et inimene ka reaalselt ettevõttes millegi eest vastutab. Kompromissina läks asi nii kaugele, et ehitusettevõtjate liidu aktiivse selgitustöö tulemusel tõmmati see number koomale kolmeni.” Pertens tõi välja, et teab reaalses elus juhtu, kus inimene oli paarikümnes firmas korraga spetsialisti rollis.

Põhimõtteliselt müüs ta lihtsalt oma diplomit, millega teised said oma pädevust tõestada. “See viib kvaliteedi alla. Kujutagem ette, et paberil on kõik ilus, aga tegelikult teevad töid amatöörid.”

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul oli 2009. aastal rekordiks juhus, kus üks inimene oli 74 ettevõttes vastutav isik. Peterson lisas, et ilmselt on edaspidi nii, et kui kutsetunnistusega inimene tööle võetakse, peab selle registreerima majandustegevuse registris.

Sisse logitakse ID-kaardipõhiselt ja ka pädev isik peab omakorda registris kinnitama, et on tõesti selle ettevõttega seotud. Kui isik on juba kolme ettevõttega seotud, pole teda võimalik enam mujal lisada. Registri abil saavad ka tellijad kontrollida, kas ehitusfirmal on vastav pädevus olemas, mida töödeks vaja.

Piirangutega minnakse liiale?

Mõne ehitusettevõtte juht pole aga muudatustest kuulnudki, ka imestatakse, miks muutust vaja on. OÜ Hausers Grupp juhatuse esimees Madis Mägi on teadlik, et nõuded karmimaks lähevad, kuid tema meelest keeratakse vinti kohati üle. “Kui ehitatakse kõrghooneid ja keerulisemaid rajatisi, on kompetentsi näitavate paberite vajalikkus õigustatud, aga ma arvan, et lihtsamate hoonete – näiteks kahekorruseliste eramajade – puhul on praegune seaduslik reglement piisavalt hea.”

Hauseris on pea kogu meeskond omandanud ehitusalase kõrghariduse TTÜs. “Ma peast ei mäleta, kellel mis ehitusinseneri tase täpselt on, aga põhimõtteliselt kõigil, kes ehitusplatsil juhtival kohal töötavad, on tunnistus olemas, lisaks läbitud vajalik tööohutuse ja esmaabi koolitus.” Mägi tunnistas, et pole nõudnud, et keegi eraldi täiendavaid kutsetunnistusi teeks. “Olen väärtustanud pigem inimlikku poolt. Päeva lõpuks loeb ikkagi see, kui hästi töötaja oma tööd teeb.”  

Mägi tõdes, et suuremates ja keskmise suurusega firmades on kutsetunnistusega inimesi piisavalt ja neil edaspidi probleeme ei teki. “Kui üldse, siis sellistes väikestes alltöövõtufirmades, kus ongi koosseisus isa, poeg ja pakiauto,” lausus ta.
Petersoni sõnul on väiksemaid ehitustöid ehitusettevõtjal ka tulevikus võimalik teha ilma vastutava spetsialisti registreeringuta. Näiteks lihtsamad alltöövõtutööd, kus peatöövõtja oma spetsialistidega vastutab, samuti korteriremont ja piirdeaiad.

Hangete puhul revolutsiooni oodata pole

Üldised hanketingimused Petersoni sõnutsi eriti ei muutu, ka juba praegu on suuremates ehitushangetes välja toodud, mis kvalifikatsiooni peab näiteks objekti projektijuht omama. Kui mõni välisfirma hankel osaleb, siis neile kutsetunnistuse reegel siiski ei kehti.

Kutsetunnistusi väljastavad ehitusinseneride liit ja EEEL. Peterson rõhutas, et vajalikud nõuded tasuks varakult läbi vaadata, kui pole seni selle vastu huvi tuntud. Ei piisa vaid haridust tõendavast dokumendist. Näiteks kui kooli lõpetamisest on mingi aeg möödas, peab olema läbitud ka teatud määral täiendkoolitusi. Pertensi sõnul võib ehitusseadustik alguses pisut segadust põhjustada, kuid pikemas perspektiivis on see vajalik. “Alguses on küsimusi palju, aga süsteemi muudatused võiksid olla mõõdetavad mitte paari kuu, vaid ikka mõne aastaga.”

Ehitusloa andmise aeg väheneb, enam ei pea mööda asutusi jooksma

Riigikogus ehitusseadustikku esitlenud majanduskomisjoni esindaja Deniss Boroditš (SDE) rääkis, et ehitusseadustik karmistab tegevusõiguse saamise tingimusi ja võrdsustab ettevõtjate konkurentsitingimused.

Kõik ehitusalal tegutsevad ettevõtjad peavad olema tehtavateks töödeks pädevad. Karmistatakse ka pädevuse nõudeid. “Kui seni võis ehitusalal pädevaks pidada ka vastava hariduse ja töökogemusega isikut, siis edaspidi saab pädevaks pidada üksnes tõendatud pädevusega isikut,” selgitas Boroditš. Tema sõnul lisatakse majandustegevusteate esitamise kohustus, mis kehtib nii ettevõtjale kui ka pädevale isikule. Jätkuvalt on igaühel ­õigus ise ehitada, kuni ei ehitata majandus- ja kutsetegevuses. Iseehitamise põhimõte laieneb ka eriehitistele.

Ehitusloa andmise aeg tema kinnitusel väheneb, sest kogu menetlus hakkab toimuma ehitisregistris, kus toimub ka elektrooniline kooskõlastamine. Riik ja kohalikud omavalitsused on kohustatud elektrooniliselt kooskõlastusi andma 10 päeva jooksul. “Isik ei pea enam ise ühest ametiasutusest teise jooksma,” toonitas Boroditš.

Paberita kaugele ei jõua

Viljandimaal tegutseva Vilcon Ehitus OÜ juhtaja Indrek Saare sõnutsi on loomulikult mõistlik teha nii, et üks inimene variisikuna  kümneid firmasid ei esinda, aga paljude firmade jaoks on raske endale spetsialiste leida, kuigi tahaks. “Kui tahad näiteks võtta objekti- või projektijuhi, siis on kaks varianti: osta kuskilt keegi üle, mis on kallis, või võtta koolipingist ning hakata maast madalast õpetama ja koolitama. Ega ta lihtne ole.” 
Vilconi jaoks teeb olukorra keeruliseks ka asukoht. “Toimetame üle Eesti – vähe leidub noori, kes oleks nõus mööda Eestit ringi sõitma, küll Otepääle, siis Sillamäele. Kuhu iganes. Paljusid see hirmutab ja tahetakse olla vaid Tallinnas.”

Alles hiljuti oli neil Saare sõnul olukord, mil Tallinnast leiti hea projektijuhi, kuid vahetult enne tööle asumist teatas viimane, et eelistab ikkagi ühte pealinna firmat. 
Keskmise suurusega firmana Vilcon enamasti riigihangetes ei osale. “Erahangete puhul ei teki tavaliselt seda küsimust, et oleks hanketingimustes väga rangelt öeldud, mis kvalifikatsiooni tahetakse. Üldiselt teeb tellija juba enne selektsiooni – võetakse pakkumised neljalt-viielt ettevõttelt, keda juba tuntakse. Muidu läheks asi käest ära.” 

Karmistunud nõuded tagavad kvaliteedi

Ent kutsetunnistus on Saare hinnangul sellest hoolimata oluline. “Ikka! Ka noori töötajaid, kel veel näiteks lõputöö tegemata, utsitame kooli lõpetama. Pärast saab ka kutsetunnistuse teha. Maailm on nii läinud, et paber ikkagi maksab.”
Betoonitöödele spetsialiseerunud firma Kontek juhataja Tiit Raukas kostis nõuete karmistamise peale muigamisi: “Mulle täitsa meeldib, kui tegijad on kvalifitseeritud – villad püsivad kindlalt püsti ning tunnelid ei vaju vee alla.”

Tõsinedes rõhutas ta, et on ise töötanud ehitusvaldkonnas 40 aastat ning näinud inimesi, kes suhtuvad oma ametisse tõsiselt, kuid paraku neidki, kes tegelevad pigem oma allkirja müümisega. “Ehituses ei saa midagi pilla-palla teha, see võib lõppeda isegi inimeste surmaga. Ühiskonnas peaks ehituse suhtes olema range suhtumine ja kõik seadustega paigas. Inimestel, kes ehituses midagi teevad ja otsustavad, peab olema vastutustunne ja kompetents.

Osale arutelus

  • Karoliina Vasli
    Äripäeva kaasautor

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed