Riigikogu kiitis heaks uue ehitusseadustiku

Riigikogu saal
Riigikogu saal

Riigikogu kiitis heaks uue ehitusseadustiku, mis võeti vastu 61 poolthäälega. Uude seadusstikku on koondatud mitmed ehitisi puudutavad valdkonnad ning edaspidi kasutatakse "seaduse" asemel mõistet "seadustik".

Majanduskomisjonipoolne ettekandja Deniss Boroditš märkis: „Ehitusseadustikku on koondatud erivaldkondade ja -ehitiste reeglid luues sellega neile ühtsed õiguslikud alused“.  

Ta selgitas , et koondatud on järgmised ehitisi puudutavad valdkonnad: üldehitised, elektripaigaldised, sideehitised, survetorustikud ja -anumad, raudteeinfrastruktuur ning seda teenindavad rajatised, lift, köistee ja muud tõsteseadmed, teed, ehitised avalikus veekogus ning riigikaitselised ja julgeolekuasutuse ehitised. Lisaks on seadustikus reguleeritud nõudeid energiatõhususele ning ehitise kaitsevööndile, ühitatud järelevalve ja vastutuse sätteid.

„Nimetatud valdkondades on loodud ühtsed mõisted ja menetlusnormid. Esile on toodud ühtsetele alustele ehitise kui erilise asja tunnused ja täpsustatud ehitamise mõistet. Menetlusnormidest on eemaldatud dubleerivad ja vasturääkivad kohustused, mis eelduslikult peaks vähendama halduskoormust ning võimaldama üksikisikul seadust selgemini rakendada,“ ütles Boroditš.

Termini „seadus“ asemel kasutatakse nüüdsest „seadustikku“, mis tähendab, et peale ehitusõiguse üldnormide on hõlmatud ka erisätted ja -ehitised.

Ehitusseadustik karmistab tegevusõiguse saamise tingimusi ja võrdsustab ettevõtjate konkurentsitingimused. „Kõik ehitusalal tegutsevad ettevõtjad peavad olema tehtavateks töödeks pädevad. Karmistatakse ka pädevuse nõudeid. Kui seni võis ehitusalal pädevaks pidada ka vastava hariduse ja töökogemusega isikut, siis edaspidi saab pädevaks pidada üksnes tõendatud pädevusega isikut,“ selgitas Boroditš. Tema sõnul lisatakse majandustegevusteate esitamise kohustus, mis kehtib nii ettevõtjale kui pädevale isikule. Boroditš märkis, et tulevikus on ehitamise ja ehitise mõiste laiem. Jätkuvalt on igaühel õigus ise ehitada, kuni ei ehitata majandus- ja kutsetegevuses. Iseehitamise põhimõte laieneb ka eriehitistele.

Ehitusloa andmise aeg väheneb, sest kogu menetlus hakkab toimuma ehitisregistris, kus toimub ka elektrooniline kooskõlastamine. Riik ja kohalikud omavalitsused on kohustatud elektrooniliselt kooskõlastusi andma 10 päeva jooksul. Isik ei pea enam ise ühest ametiasutusest teise jooksma, toonitas Boroditš.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed