Autor: Sulev Senkel • 6. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põhja-lõuna suunaline raudtee, mis saab ühenduslüliks Skandinaavia ja Lääne-Euroopa vahel

Mõeldud nii reisi- kui kaubavedudeks

Raudtee on kaherööpmeline, rong sõidab Euroopa tavarööpmelaiusel 1435 mm

Rong kasutab liikumiseks elektrit, mis teeb sellest keskkonnasõbraliku transpordivahendi

Reisirongi kiirus on kuni 240 km/h

Peatused Tallinnas Ülemistel ja Pärnus, täiendav võimalus Raplas. Rong sõidab Tallinnast Pärnusse kolmveerand tunniga ning Riiga vähem kui kahe tunniga.

Kaubarongi kiirus on kuni 120 km/h

Kogutrassi pikkus ca 700 kilomeetrit, sellest ca 200 Eestis

Projekti tehakse koostöös Läti ja Leeduga, kaasatud on ka Soome ja Poola

Eestis läbib trass Harjumaad, Raplamaad ja Pärnumaad

Tegu on kaasaegse raudteega, mis tekitab vähem müra ja vibratsiooni kui praegused Eesti raudteed

Raudteele ei tule samatasandilisi ülesõite, mis teeb sellest turvalisema raudtee kui praegused Eesti raudteed

Valmimisaeg 2022.-2025. aastal. Töö toimub kolmes etapis: planeerimine / projekteerimine ja hanked / ehitus

Maksumus kokku 3,6 miljardit eurot, Eesti osa ca üks miljard. Eeldatav Euroopa Liidu toetus kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest, täpsem maksumus selgub eelprojekteerimise käigus

Küsimus: Millised on plaanid strateegia koostamiseks kuidas võimalikult palju ehitamisega seotud raha Eestisse jätta? 

Välismaalased soovivad kõik oma osa saada ehitusest. Kas riiklik kohalike materjalide, kaupade ja teenuste tarnijate andmebaas ka avatakse? Sajandi suurehituse tarbeks võiks ju sellise andmebaasi koostada, et peatöövõtjatel oleks lihtsam allhankijaid ja kontakte Baltikumis leida.

Vastus: Olen nõus, et Eestis olemasolevat kompetentsi tuleb maksimaalselt kasutada ja loodan, et kohalike ettevõtjate huvi projekti vastu on suur. Ka huvi väljastpoolt Eestit on juba tuntav, meid on külastanud näiteks Hiina ja Ühendkuningriigi äridelegatsioonid.

Kui Eesti ettevõtjate kompetents selle projekti raames kasvab, siis ollakse tulevikus konkurentsivõimelisemad ka teistel turgudel. Samas päris kõiki materjale ja tööjõukompetentsi Eestis ei ole, midagi tuleb kindlasti ka väljast osta.

Loomulikult hanked on avalikud, nende korraldamisel lähtume seadustest ja seega saame teha nii kvaliteedi kui hinna osas teha parimad otsused. Andmebaasi idee on väga huvitav, kas see peaks olema riigi oma või konkreetse projekti keskne, väärib arutamist.

Loe kogu Online intervjuud SIIT.