Autorid: Lauri Leet, Lauri Leet, kaasautor • 21. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aastatega tekkis FLIR Systemsil jaotamata kasum, mida oli tark reinvesteerida. Rendipinna ja mitte eriti funktsionaalse logistika tõttu polnud käepäraste vahenditega sisustatud tootmishoones ei funktsionaalne ega mugav kaameraid toota.

Uue tootmishoone ehitusmaksumus 3,3 miljonit eurot

2012. aasta sügisel külastas Tallinna kontserni nõukogu, kellele näidati nelja valikus olnud krunti. Välja valitud maatükki ei tahtnud selle omanik tervikuna kohe maha müüa ja seega ost esialgu venis. Aasta jooksul jõuti siiski kokkuleppele ning omandati krunt, mis oli piisavalt suur ja millel jäi ka varu tulevaste laienemiste tarbeks. Samuti asus see seni tegutsenud rendipinna lähedal.

Kontserni nõukogu soovitas esialgu osta valmis tootmishoone, ent see soov ei realiseerunud. "Selgus, et praktiliselt meil valikut pole. Enamus hooneid, mille kinnisvaraarendajad on teinud tööstushooneteks, sobivad sisuliselt vaid müügiesindusteks - väikese kontoriga hooned, millele lisaks laopinnad ning kütteseadmed. Ka logistilised lahendused tootmiseks ei sobinud," selgitas FLIR Systems Estonia tegevjuht Tiit Tallo.

Krundi üle-eelmine omanik oli ehitusega kunagi alustanud, mille tagajärjel laiutas krundil tiigiks muutunud vundamendiauk. "Projekteerimise ja kooskõlastamistega läks oma aeg, ehituskonkursi kuulutasime välja oktoobri lõpus. Projekteerimine ei olnud lihtne, sest eritingimusi jagus. Näiteks selgus nõue rajada siia Ameerika NFPA-standardile vastav sprinklersüsteem," meenutas Tallo.

Pakkumisi võeti kaheksalt firmalt, hoone ehitajaks valiti AS Nordecon. Hinnad olid Tallo sõnul üksteisele üsna lähedased, neli esimest mahtus teises voorus kahe protsendi sisse. "Nii et kokkuvõttes hind Nordeconi kasuks otsustama ei pannud. Otsus oli suhteliselt subjektiivne, viimase kolme sees olid kõik tugevad Eesti turul tegutsevad ettevõtted," tunnistas ta, lisades, et oma majast kuulusid projektmeeskonda tehnikajuht ja finantsjuht, otsuste tegemisel osales ka ehituskonsultant.

Pingeline ehitusgraafik.

Ajakava oli selline, et ehitaja pääses platsile ehituse jaoks kõige ebasobivamal ajal - keset talve veebruaris. Eesmärgiks oli hoone valmimine kuue kuuga. Kuna kevadeks hoonekarpi kinni saada ei õnnestunud, juhtus nii, et maikuu vihmased ilmad rikkusid ära osa tehtud põrandavalust - betoon ei saanud korralikult kivistuda. Nordeconi projektijuhi Marek Söödi sõnul hakkas kahjuks just põrandavalu ajal kõvasti sadama ning seetõttu tehti korrektse tulemuse nimel osa tööst uuesti. "Ehitusel peab riske võtma, põrandapinda oli meil vaja, et järgmiste etappidega - vaheseinte rajamisega, mis projekti kohaselt olid põrandapealsed - edasi minna. Tegime hiljem nädalavahetustega kaotatud aja tagasi," rääkis Sööt.

Probleem tarnitud välispaneelidega.

"Need küll vastasid nõutud kvaliteeditasemele, ent nende visuaalne-esteetiline külg meile ei sobinud ja otsustasime Poola tehasest saabunud hoonejagu paneele tagasi saata ja uued tellida," märkis Sööt.

Selle sammuga kaotas ehitusmeeskond niigi kriitilist aega ja Sööt tunnistas, et hoone lõpusosa valmimise muutis see samm veelgi pingelisemaks, ent käik õigustas end ja valminud tehasehoone sai nii nägus kui ka tehniliselt korralik. Seda tunnistab ka  Tallo: "Ehitaja tegeles tekkinud probleemidega väga operatiivselt, suutes protsessi päris hästi ohjata." Söödi juhitud meeskonna ning alltöövõtjate võimekust näitab kas või fakt, et kõige kiiremal hetkel suudeti nädalavahetusega paigaldada  tavapärase 200-300 ruutmeetri sandwich-paneeli asemel 1500 ruutmeetrit.

Tehnoloogiliselt kuuluvad uue tehasehoone juurde lisaks Eestis esmakordselt paigaldatud sprinklersüsteemile  veel kogu ala kattev põrandaküte, ventilatsioon, jahutusseadmed ning  õhuniisutajad, mis tagavad kontrollitud õhuniiskuse tootmishoonetes. "Kommunikatsioonide rajamist nende nii suur hulk muidugi kergemaks ei teinud, näiteks kogu büroo ripplae taha ei mahtunud kõik ristumised ära ning tuli seda langetada," rääkis Sööt. Ent lisas, et eriti tootmishoonete rajamisel on sellised probleemid tavalised ning kvaliteetset tööd tegeva peatöövõtja asi on need lahendada.

"Projekt oli heal tasemel, lähteandmed olid päris täpsed. Alltöövõtjatest väärib kindlasti kiitust sprinkleritöid teinud Firetek OÜ, kes koostas ka Ameerika nõuetele vastava tööprojekti," lisas ta veel.

Ühe kuu vajadus oli toodetud lattu.

Valminud hoone ametlik avamispäev oli 5. november, ent vanas tootmishoones lõpetati töö juba 18. augustil ning septembris asuti tootmisliine uude hoonesse üle tooma. "Kontori osa veel valmis ei olnud, aga ehitajaga oli kokkulepe, et kaks tootmisruumi viiakse siiski vastavasse seisu," meenutas Tallo. Ta tunnistas, et  tootmise ületoomine oli väga närvesööv, sest seda on üsna raske planeerida. Kolimise tõttu seisis tootmine umbes kuu aega, mille käigus täideti tellimusi eelnevalt lattu toodetu abil.

Valminud 4300ruutmeetrise põrandapinnnaga, siseinterjööris heledates toonides tippptehnoloogilise hoone kasuks rääkis Tallo sõnul mitu argumenti. "Esiteks siselogistika, vanas hoones läks kogu toodang välja läbi parkla  ja juhtus ka seda, et ligipääs oli lihtasalt kinni pargitud. Teiseks kogu majasisene logistika on siin meie enda planeeritud, lähtudes täpselt meie vajadusest," märkis ta. Lisaks ruumide puhtus, hoone viimistlusmaterjalid, ventilatsioon - kõik see, mis vanas hoones oli käepäraste vahenditega mingile tasemele viidud, on uues oluliselt parem," loetles ta.

Praegu on tehasehoonel veel 30% pinda reservis, mille arvel tootmist laiendada. Lihtsustatult võib öelda, et uues hoones muutub tootmisahel pikemaks: kui enne osteti kaamerate tootmiseks vajalikud elektroonikaplaadid sisse, siis nüüd asutakse neid ka ise tootma.

VAATA LISAKS: 4. veeruaril kutsub Ehitusuudised.ee Ehitusklubi külastusele, kus kuuleb lähemalt kogemusest: Kuidas valmis esimene rohebüroo. Lisainfo SIIT.

FLIR Systems Estonia uus tootmishoone Tallinn, Tondiraba tööstuspark 4300 m2 3,3 mln eurot: Nord Projekt: Nordecon AS:: veebruar–oktoober 2014: Ameerika NFPA-standardile vastav sprinklerisüsteem, antistaatiline maandatud epokate põrandal, tehnoloogiline

Asukoht:

Pindala:

Maksumus:

Projekteerija

Ehitaja

Omanikujärelevalve ja konsultatsioon

Ahti Väin Konsult OÜEhitusperiood

Väljapaistvamad lahendused

suruõhusüsteem, õhuniisutussüsteem ja nõudlikud ventilatsioonilahendused