Vajame hangetel targemaid investeeringuid

Soomes on uuendusliku koostööhankega edukalt üles ehitatud juba 30 rajatist ja sealjuures on koostööhanke kasutuselevõtt toonud põhjanaabrite ehitusmaastikule 50 uut innovaatilist lahendust.

Soomes on uuendusliku koostööhankega edukalt töös juba 30 rajatist. Koostööhange on toonud põhjanaabrite ehitusmaastikule 50 uut innovaatilist lahendust, kirjutab 14. jaanuari Äripäev ehituse rubriigis.

Äripäeva ehitusuudised.ee korraldab 29. jaanuaril Hangetekonverentsi, kus esineb Soome suurima koostöö- ehk alliansshanke projektijuht Mauri Mäkiaho.

"Koostöö- või ka alliansshanke kasutuselevõtt Eestis tähendab sajandeid valitsenud filosoofia lammutamist. Seni kehtis klassikaline ehk projekteeri-ehita-hangi-süsteem, kus kõigepealt koostatakse projekt ja siis tehakse ehitushange, et see projekt kuidagi realiseerida," selgitas ACTO Consult OÜ omanik ja volitatud ehitusinsener Margus Sarmet.

Sarmet toonitas, et praeguse projekteeri-ehita-hangi-tüüpi mõtteviisi viga on see, et iga osapool seisab ainult ja ainult oma huvide eest ja puudub koostöö osapoolte – planeerija, projekteerija, järelevalve, ehitaja vahel. Koostöö- või ka alliansshankes koondatakse kõik need osapooled projekti alguses laua taha ja kasutatakse ära kõikide osapoolte oskusteave ja potentsiaal. Kõige tähtsam on ühise lõppeesmärgi seadmine ja selle saavutamine, mitte tehniliste nüansside või ülesannete järgimine.

Sarmeti sõnul ei soovi tellija või lõppkasutaja mitte maja, vaid mingi funktsiooni, nagu elamine, töötamine, tootmine jne, täitmist. Ehitiste väärtus avaldub eelkõige nende kasutusvõimaluse ehk tarbimise kaudu. Ehitised ja ehitussektor tervikuna on teenindav sektor eesmärgiga rahuldada lõpptarbija vajadusi ehitise, eelkõige selle kasutamisest lähtuva lisandväärtuse järele. Näiteks ei soovita mitte Tartu–Tallinna neljarajalist maanteed, vaid kiiret, mugavat ja ohutut ühendust kahe linna vahel.

Ehitiste ja ehitussektori eesmärk on rahuldada lõpptarbija vajadusi, luues lõpptarbijale tegutsemiseks soodsad (keskkonna)tingimused. Neid vajadusi saab rahuldada kõige paremini igal sammul ja ühiselt lõppeesmärki järgides, olles samas tehniliselt paindlik.

Sarmet on veendunud, et koostöö- ehk alliansshanked tasub üle võtta ka Eestis. "Koostööhanked on ainus mõistlik tee, kuidas innovatsiooni ehitussektoris suurendada ja raiskamist vähendada," ütles ta.

Kuidas Eesti ehitajad uuendusega kaasa saada?

Küsimusele, millest alustada uue hankemudeli juurutamisel, vastas Sarmet, et kõik algab alati tellijast. "Vajame asjatundlikku ja uuendusmeelsest tellijat, kes tahab asju muuta. Reaalne variant oleks turgu mõjutada riigihangete kaudu ehk teha alliansi põhimõtetele tuginevad pilootprojektid," tegi ta ettepaneku.

Samas lisas ta, et alliansi põhimõtteid järgides on peamine koht, kus võib sõrme lõigata, inimesed. Kui meeskond on alliansi põhimõttest üheselt aru saanud ja seda järgib, võib eeldada, et kõik laabub kenasti ja ei ole põhjust karta ebaõnnestumist. Põhimõte iseenesest toimib – kõik panustavad maksimaalselt ühise eesmärgi nimel oma pädevuse ulatuses. Seega algab kõik inimestest.

Projekteerimisfirma Novarc tegevjuht Jüri Rass toonitas samuti, et koostööhankes on väga oluline üksteisemõistmine ja usaldus, mida muidugi täiendavad lepingud ja kirjalikud kokkulepped. Koostööhankes on kõige keerulisem küsimus, kuidas ja milliste kriteeriumide alusel panna kokku juba projekti alguses toimiv meeskond. Eriti raske on see vähemalt Eestis kehtivate seaduste ja tavade puhul riigihangete korral, kuid ka siin on soomlased lähenemisvõimaluse välja pakkunud.

"Kahju tunnistada, kuid praegu on Eestis valdavad nn lõppsumma lepingud, kus tegelikult sisuliselt planeeritakse, projekteeritakse ja ehitatakse stiilis "põrsas kotis" ning ikka ja jälle selgub tulemus töö valmimise käigus. Pahatihti on see seotud üksteise valesti mõistmise, ümbertegemise ja lisatöödega ehk siis juba tehtud asjade prügikasti viskamise või siis otsesemalt öeldes raiskamisega," selgitas ta.

Jäik ja uuendusvaenulik valdkond

"Ma ei loe Eestit mahajäänud maaks, kuid ehitusvaldkond kui majandusharu on meil väga jäik ja innovatsioonivaene. Ometi moodustab see pea 10% SKPst ja 40% energiatarbimisest. Iga samm, mida saab efektiivsuse poole teha, annab riigile olulise kokkuhoiu. See puudutab ehituses praegu pöörlevaid "uudissõnu" nagu BIM, IPD, digi- või e-ehitus, aga ka koostööhange, mis põrkuvad inertselt ehitustandrilt kui teflonpannilt. Tundub, et riik peaks siin väikestviisi korda majja looma ja innovatsioonile ise hoo sisse lükkama. Tegu on ju ühiskonnale väga oluliste summadega, mida peab ja saab palju säästlikumalt ja targemini kasutada."

Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna projektijuhi Virgo Sulakatko sõnul panustavad kõik arenenud riigid arengusse ja innovatsiooni, seda tuleb Eestis teha ka ehitussektoris. "Põhjamaad on päris paljude uute arengute puhul eesotsas. Ma usun, et me saame ehitushangetesse innovatsiooni viimisega hakkama," ütles Sulakatko. Samas möönis ta, et suhtumine, et ainult riik peab tegema, on vale, aga riigil on võimalus koostöös ehitusfirmade juhtidega tõesti palju ära teha. "Kui suudame Eesti IT-arendusi ja innovatsiooni integreerida ka ehitussektorisse, on meie väikesel riigil potentsiaali kaasa rääkida kogu Euroopa ehitusturul," märkis ta. Kui tulevikus on kogu Euroopas ehitushangete mängureeglid samad, kaob ehitusettevõtjate jaoks ära ka koduturu mõiste.

Küsimusele, mis aastal esimene riigihange koostööhanke mudelit rakendades võidetakse, vastas Sulakatko, et uus mudel võiks riigihangete nõuetesse sisse jõuda 2016.–2017. aastal. "Ka ehitusettevõtted peavad hakkama kasutama innovaatilisemaid lahendusi," toonitas ta.

Kasum suuremaks

Soome Rantatunneli projekti puhul avastas seda alliansshanke korras ehitanud ettevõte, et töö käigus saab kasumlikkust suurendada. Nimelt jagati tunnel mooduliteks ja kui valmis sai esimene moodul ehk esimene 250meetrine lõik, tehti järeldused, kuidas järgmine 250 meetrit paremini ja kiiremini teha. Mida kiiremini ehitada, seda suurem on ettevõtte kasumlikkus.

Ka Margus Sarmet kinnitas, et õppiv organisatsioon on alliansi puhul peamine. "Kuid protsessi ja tehnilisi lahendusi saab jooksvalt ümber kujundada vaid juhul, kui kõik osapooled on sellest huvitatud ja vastu ei punni ning on selleks motiveeritud ka rahaliselt. Kui aga ehitamise ajaks on näiteks projekteerija oma töö juba lõpetanud ja rahagi on välja makstud, siis miks peaks olema projekteerija huvitatud projekti muutmisest," kommenteeris Sarmet.

Jüri Rass lisas, et kui ehitad kolm sarnast maja, siis esimest tehes õpid, teist korrigeerid ja parandad tegevusi ning viimane tuleb kõige paremini ning kasumlikumalt välja. "Kombineerides koostööhanget BIM-koostööplatvormi kasutamisega, teed sa ehitusplatsil vigadest õppimise etapi läbi virtuaalselt, juba projekteerimise staadiumis. Ehk siis ehitad kõik kolm maja kohe kõige paremini ja kasumlikumalt. See seletabki koostööhanke edu," möönis Rass.

Rassi sõnul jäi talle ehituskonverentsilt Lauri Merikallio ettekandest koostööhangetest Soomes positiivsena meelde see, et ebaõnnestumiste määr langes rõõmustavalt palju. Ära kadusid ümbertegemised, lisatööd, tavapärased vaidlused.

"Ehk on see liiga ilus, et olla tõsi?" küsis ta ja vastas ise, et kõik taandub vanale heale vanasõnale. "Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Kui kogu meeskond töötab juba projekti alguses kui üks tiim ja kui kõik on lõpptulemuse saavutamisest motiveeritud, vähenevad vead ja riskid. Ehk siis hetkel, kui kopp maasse lüüakse, on kogu meeskonnal selge, mida ja kuidas ehitada," märkis ta.

Praktilisest kogemusest kuuleb 29. jaanuaril Hangete konverentsil. Pane ennast kirja ja tule kuula. Lisainfotmatsioon: http://bit.ly/1w9vccL

Mis on mis
Alliansshange ehk koostööhange on mujal maailmas kasutusel IPD (integrated project delivery) Soome versioon.
Omanik või tellija töötab koos arhitektide, inseneride, ehitaja ja suuremate alltöövõtjatega juba projekti planeerimise alguses kui üks meeskond. Kõigil on ühine eesmärk: ehitada valmis tellija soovidele vastav rajatis ning saada heast lõpptulemusest ausat kasu.
Eesmärk on suurendada koostööd nii avalikus kui ka erasektoris ja kasvatada efektiivsust.

Uuri pikemalt
29. jaanuaril korraldab Äripäeva ehitusuudised.ee koostöö- ehk alliansshanke juurutamiseks Eestis hangete konverentsi, mille peaesineja on projektijuht Mauri Mäkiahom, kes ehitas Soomes Tampere linnas uue hankemeetodiga Rantatunneli.
Äripäeva teemaveebi ehitusuudised.ee toimetaja Sulev Senkel oli esimese kvalitatiivsete hindamiskriteeriumidega Rahvusarhiivi hoone ehituse piloothanke projektmeeskonna liige.


Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed