Autor: Marge Ugezene • 19. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pappeli sõnul turg langes, mis omakorda viis hinnad langusesse. "Püüame keskenduda projektidele, mis nõuavad head projektijuhtimisoskust. Kui on teha vaid kilomeeter asfaltteed, kus ei ole tänavavalgustust, trasse ega sillakonstruktsioone, siis meie konkurentsivõime on väiksem. Kui projekt nõuab eri tööliikide sidumist, oleme võimelised kõigiga võistlema," rääkis ta.

Pappeli hinnangul võib infrasektoris turule tulevate projektide arv tõusma hakata alles järgmise aasta teisest poolest. Kui muutust ei tule, jääb ettevõtteid vähemaks, algavad koondamised jne.

Hinnasurve on tugev ja töö saamiseks minnakse järjekordselt nulli piirimaile, nentis Pappel. "Varem, 2008. ja 2009. aastal, võeti töid madalate hindadega, mis on suur risk turule. Näiteks teede ehitamise kvaliteet kannatab, kuid ka ehitajad on inimesed – kõik üritavad madalate hindade juures töid teha, aga see ei ole infrasektoris ega üldehituses õige lähenemine, sest ehitus on pikaajaline väärtus," rääkis ta.

Ka Soomes langevad riiklikud mahud, konkurents on tihenenud ja me ei prognoosi sealt 2015. aastal mahtu, küll jälgime turgu, lisas Pappel. "Soomes on ka Venemaa-mõju olemas. Suured korporatsioonid, nagu YIT ja Skanska, toovad Venemaalt oma tegemisi koju tagasi," lausus ta.

Oleme Soome teinud palju pakkumisi, aga seal on adekvaatse info saamine – millisel kohal sa oma pakkumisega lõpuks oled – keeruline, nentis Pappel. "Samuti on pakutud hinnad, millest oleme hiljem kuulnud, meie omadest soodsamad. Võõral turul ei tea kõiki mängureegleid, hindame riske üle – oleme liiga konservatiivsed," ütles Pappel.