17. detsember 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kahe gigandi Eestist lahkumine on pikk protsess

Peatselt Eesti turult lahkuvad ehitusettevõtted on ühel meelel, et lahkumine on pikaajaline ja mahukas protsess, mille käigus on oluline täita kõik tellijatele antud lubadused ja kohustused. Kahjuks on tõenäoline, et lahkumine viib kaasa ka portsu siinset usaldusväärset mainet.

Skanska ASi juhatuse esimees Andres Aaviku sõnul koosneb tegevuse lõpetamise protsess suures plaanis kolmest peamisest osast - käimasolevate projektide lõpetamine, kinnisvara müük ning projektide garantiikohustuste täitmine, kirjutab 15. detsembri Äripäeva kuukiri Ehitus.

Kuidas on aga lood ettevõtte töötajatega? Aavik kinnitab, et suurem osa nende endistest töötajatest on tänaseks uue töö leidnud. "Endiste tulemusüksuste baasil tekkisid turule uued firmad nagu Nordpont, Baltpile, RVT Ehitus, Liven Kinnisvara jne - kõik nimetatud firmad on selgelt spetsialiseerunud oma valdkonnale," ütleb ta, lisades et paljud töötajad liitusid nende firmadega ja paljud teiste turul tegutsevate firmadega. "Mul on hea meel, et Skanskas töötanud inimesed on tööturul kõrgelt hinnatud," nendib Aavik.

Skanska projektid on tänaseks valdavalt lõpetatud, välja arvatud Tartu puhastusjaama ehitus. "Viimati sai üle antud TTÜ 5 korpuse projekteerimis- ja ehitustööd ning korpuse pidulik avamine toimus septembris," meenutab Aavik.

Tehtud töödele antud garantiid kehtivad tema sõnul kuni 2018. aasta lõpuni. "Kõik garantiikohustused täidetakse ning firma lõplik likvideerimine toimub ilmselt 2019. aastal," lisab Aavik.

Keskendudes suurematele turgudele

Mis siis muutub Eesti ehitusturul seoses Skanska lahkumisega? Aavik usub, et elu läheb edasi ja tavainimese jaoks ei muutu ilmselt midagi. "Tellijate ja koostööpartnerite jaoks on üks arvestatav ja korrektselt käituv tegija vähem," märgib ta. "Väljaspoolt vaatajale on Skanska-suguse firma kohaolek andnud kindlust, et kohalik turg vastab teatud kriteeriumitele."

Aavik lisab, et eelkõige peab ta silmas reeglite läbipaistvust ja madalat korruptsiooni. Lahkus ju Skanska kümmekond aastat tagasi Venemaa turult just seetõttu, et sealne ärikultuur ei sobitunud Skanska eetikakoodeksiga.

Aavik tõdeb, et Skanska on olnud Eesti ehitusmaastikul kindlalt teatud suundade vedaja – olgu selleks siis tööohutus, vastutustundlik ehitus või BIM modelleerimine. "Enamus Skanskas töötanud inimestest jäävad siia tegutsema ning kannavad ühel või teisel moel väärtusi ja oskusi edasi," kinnitab ta.

Tegevuse lõpetamisega on Aaviku sõnul nii, et mida pikema ajalooga ja suurem ettevõte, seda keerulisem on lõpetamine. "Skanska ASi eelkäija EMV ajalugu ulatub Eestis 65 aasta taha," ütleb ta. "Mul puudub võrdlusmoment naaberriikidega, aga üldiselt on lõpetamisega seotud toimingud Eestis selged ja arusaadavad."

Vastates küsimusele, kas Skanska lahkumine Eesti turult on kindlasti lõplik või on tulevikus võimalik veel ka nende naasmine, kaldub Aavik pigem siiski lõpliku poole. "Skanska on täna selgelt keskendunud suurtele ja kasumlikemale turgudele, mistõttu ma lähima 10 aasta perspektiivis Eesti turule naasmist tõenäoliseks ei pea," tõdeb ta.

Eestis vähe väljavaateid

NCC Ehitus ASi juhataja Toomas Alle ütleb, et Eesti turult lahkumine oli omanike otsus, mida tema täpsemalt kommenteerida ei soovi. "Selge on aga see, et NCC ei lahku turult täiel määral, vaid üksnes ehitustegevus lõpeb selle aasta lõpus," täpsustab ta. Seetõttu pole tema sõnul ka endised töötajad automaatselt ilma tööta, vaid võimalusel liituvad NCC Elamuehitusega. "Kellele aga rakendust ei leita, peavad paraku siiski uue töökoha leidma," märgib Alle. "Nad teevad oma projekti lõpuni ning sealt edasi siis tulebki juba kas ümbersuunamine või koondamine."

Alle sõnul on ettevõttel lepingutest tulenev kohustus täita kõik tehtud töödele antud garantiid ning selle läbi jääb ettevõte oma tellijatega siiski veel mõneks ajaks seotuks.

Alle ei usu, et ettevõtte ehitustegevus Eestisse veel tagasi võiks jõuda. "Allesjääv osa ehk laieneb ja toimetab tulevikus suuremas mahus kui praegu," prognoosib ta. "On aga väheusutav, et ehitus lähiajal niivõrd lõkkele saaks puhutud, et siia turule naasta - praegu tundub see üsna väheperspektiivikas." Alle leiab, et pigem on see ettevõtte jaoks praeguseks juba läbikäidud etapp. "Samas ei saa midagi 100% väita, sest kõik on siiski omaniku ja tema otsuste taga ja ei tea ju, mida võidakse millalgi otsustada," tõdeb ta, lisades siiski, et isiklikult ta naasmisesse ei usu.

Lahkuvad ettevõtted on soliidsete müüginumbritega AS SkanskaMüügitulu: 28,14 mln eurot 2013. aastal ja 62,36mln eurot 2012. aastal

Ärikasum: 206 000 eurot 2013. aastal ning -1,49mln eurot 2012. aastalTöötajate arv: 2013 – 130, 2012 – 230Koht Äripäeva ehitusettevõttete TOPis: 77NCC Ehitus

Müügitulu:22,82 mln eurot 2013. aastal 14,36mln eurot 2012. aastalÄrikasum: 1,36 mln eurot 2013. aastal ja 198 000 eurot 2012. aastalTöötajate arv: 2013 – 31, 2012 - 30Koht Äripäeva ehitusettevõtete TOPis: 8

Autor: Lauri Leet Ketlin Rauk

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785