Koostöö riigihangetes lõpetab raha põletamise

Riigihangete puhul saadakse lõplik hind teada alles siis, kui kuulutatakse välja võitja. Reaalsus on see, et võiduhind ei ole siiski lõplik. Lisanduvad tööd ja maksumused võivad lõpphinda kergitada kordades, kõige mustema stsenaariumi puhul katkevad tööd üldse.

Selline hankemeetod on reaalsuses küll toiminud, kuigi aastaid räägivad osalised väljaspool asutuste ruume, et lõppkokkuvõttes ostetakse põrsast kotis.  Naiivne on mõelda, et selline tegutsemisviis, mis on tänaseks saavutanud mugavustsooniks saanud hinnapõhine hankimine on lõputult jätkusuutlik.  

Surve teiste hankemeetodite ja hankimisviiside järele kasvab mitte ainult tänu uutele Euroopa Liidu direktiividele, vaid teadlikult pole mõtet raha edasi põletada olukorras, kus odav hind annab võimaluse hangetel osaleda pahatahtlikel ettevõtetel, kes ehitusplatsilt mineema jalutavad. 

Põhjanaabreid on sageli eeskujuks toodud oma rahulikult, ent sihikindlalt eesmärkide poole püüdluse osas. Kõik, mis on uus, on haarav, ent vajab lõplikult selgeks tegemist. Siinkohal on küll eestlaste otsused sageli kiired, kuid kas seejuures läbikaalutletult ratsionaalsed.

Kuigi eeltoodud Soome on Eestist rikkam, on tegemist rikka vennasrahvaga, kes ei soovi raha niisama tuulde loopida. Samas on sarnane olukord, kus raha pole lõputult, ent väljakäidud lubadused püütakse maksimaalselt saavutada. Nii hakkasidki põhjanaabrid otsima võimalusi, kuidas viia hankeid läbi nii, et olemasoleva rahaga saada maksimum. Ja kuidas viia hanget läbi nii, et see looks uusi väärtusi ka pakkujatele. Selleks võeti eeskujuks rahvusvaheliselt ja erasektoris tuntud IPD (Integrated Project Delivery) hankemudelid.

Hankemaailmas tuntakse selle all allianss hankelepingute kasutamist.
Talupojalikult kirjeldades on tegemist peamiselt ehitushangetes kasutatud hankemeetodit, kus kõik osapooled (tellija, projekteerijad, ehitajad, ehitusjärelevalve, jt) võetakse projekti väljakuulutamise hetkel ühise laua taha. Tellija selgitab kõigile üheaegselt, mida ta soovib valmis ehitada ning ütleb välja ka summa, mis tal olemas on.

Loomulikult ei ole kõik nii roosiline, kui paistab. Ei olnud algus lihtne ka põhjanaabritel. Et eeskujuks oli võetud Austraalia taristuprojektid, oli uue lähenemise osas palju skeptikuid ja ka vastaseid. Nagu Eestiski kombeks vaidlustati selline (võimalik, et direktiivi vastane) tegutsemisviis kohtus – Euroopa kohtus.

Tampere linn, kes alustas oma linnas tunneli ehitust, alustas vaidlusest hoolimata projektiga. Tellija projekti vedanud Mauri Mäkiaho sõnul oli selline tegutsemisviis murranguline, mida kandis usk, et tegutsetakse seadusega kooskõlas ning kõik riskid on läbi mõeldud. Nii juhtuski, et vaidlustajaid edu ei kandnud ning Soomet ja Eestit “juhtivad“ ELi samad direktiivid võimaldavad IPD hankemudelit kasutada ka Euroopa õigusruumis avalike hangete puhul.

Mäkiaho sõnul võideti sellega kaks aastat, sest just nii kaua kestis vaidlus Euroopa kohtusüsteemis.

“Kui me ei poleks projektiga pihta hakanud ja oleksime jäänud ootama kohtuotsust, jäänuks projekt teadmata ajaks külmutatuks. Kahe aasta jooksul toimuvad juba ehitushindadega väga suured muutused, mis võivad takistada eelarves olevat raha kasutamist,“ märkis Mäkiaho. Mäkiaho sõnul oli eelarves projekti realiseerimiseks mõeldud rahasumma hoolikalt kaalutletud ning prognooside kohaselt realistlik.

Alguses vaid idee.

“Alustasime sellest, et tutvustasime hanke väljakuulutamisel kõigile huvilistele oma plaane. Piltlikult öeldes oli meil olemas kaardi peal kaks punkti. Tunnel algab punktist A ja lõpeb punktis B,“ kirjeldas Mäkiaho.

Seejärel kvalifitseeriti 5 ettevõtet, kes valiti välja omavahel konkureerima lepingu sõlmimise nimel. Lihtsustatult kirjeldades oli projekt sealjuures faasis, kus puudus projekt, rääkimata ehitusprojektist.  Töö alles algas – koostöös konkurentidega ühiste laudade taga.

Lati alt läbi

Ettevõtetel oli siis teada hind, mida tellija välja käis. Kõik, mis läks üle hinna, tähendas projekti katkemist. Kõik mis tuli alla ettekäidud hinnalae, tähendas lepingupartnerile boonust ja suuremat kasumimarginaali.

Kvalifitseerimistingimused ja hanketingimused olid seatud nii, et need välistasid alapakkumisi, maksupettureid ning turusolkijaid.

Seega tuli kasum ning võimalik boonus kätte saada läbi tehniliste lahenduse,  mis võimaldaksid vähendada ehitushinda. Seega oli väga oluline roll ning suur panus projekti ettevalmistusfaasil.

Tellija hankelepingu tingimused seadsid ette mitmeid piiranguid, mis olid küll potentsiaalsed vaidlustusobjektid, kuid tänu millele oli suurem potentsiaal kaotada hanke boonussüsteemis välja toodud rahalisi hüvesid. Lihtne matemaatika näitas ettevõtetele juba algusfaasis, et energiat on mõistlikum panustada nii ehitustehniliste kui ka juhtimisprotsesside uute lahenduste otsimisele.

“See töö käib võitjal edasi ka pärast hankelepingu sõlmimist, sest iga uus lahendus või juhtimisviis tähendab ettevõtjale rahalist võitu, alandamata sealjuures kvaliteedinõudeid,“ kirjeldas Mäkiaho hanke võitnud ettevõtja suhtumist töösse.

Mäkiaho sõnul ei kahtle tagantjärgi keegi, et IPD mudeli puhul oli tegu õige otsusega. Ühe olulise detailina toob Mäkiaho välja, et tänu hankekonkursi käigus väljatöötatud lahendustele, mis mahtusid tellija poolt välja käidud hinnapiiridesse loodi tunneli ehitamisel 50 uut insenertehnilist innovaatilist lahendust, mida varasemates projektides poldud Soome ehitusturul kohatud. Tunnelite rajamisel loodi täiesti uued ja kvaliteetsemad standardid ja lähenemisviisid, mis võimaldavad kiirendada ehitusprotsesse ning tõsta kvaliteeti. Seda kinnitas ka tunneli ehitustandri vahetus läheduses töötav hanke võitnud meeskond.

Sobiv kõikidele ehitusobjektidele

Mäkiaho sõnul on IPD lähenemisviis küll enamasti kasutuses suurtes taristuobjektides, ent Soomes viljeletakse sellist lähenemisviisi ka väiksemate projektide puhul ning samuti hoonete ehitamises ja renoveerimises. Sarnase mudeli järgi teostati ka renoveerimisprojekt Helsingi ülikooli hoonete puhul.
Mäkiaho sõnul on muidugi iga projekt ehituses unikaalne, ent põhiprintsiibid on samad. “Põhimõtted jäävad samaks, mis sest et objekt teistsugune on,“ julgustab Mäkiaho. 

Mis on mis?
IPD – ingl Integrated Project Delivery on viis ehitada objekte, kus kõik ehitusega ja tellimusega seotud osapooled teevad koostööd kõige algusest alates. Kaasates kõiki osapooli, ennetatakse ehitusega seotud probleemid ja riskid maksimaalselt ettevalmistavas faasis. Töötatakse avatult  välja ehituseelarve, töösse minevad insenertehnilised lahendused, võimalikud riskikäitumised ja konfliktid. IPD väljatöötamist on tinginud olukord, kus ehitussektoris on tarvis tõsta kvaliteeti ning tööviljakust ja vältida traditsioonilisi “lisamaksumusi“, ehitusest tingitud probleeme ja ajagraafikust kinnipidamatust. Eesmärk on saavutada maksimaalne koostöö nii tellija kui ka tööd teostava osapoolte vahel.
 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed