Autor: Karoliina Vasli • 26. august 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pärlin ehitas Cleveronile unikaalse pakiautomaatide tehase

Pakiautomaatide tootja Cleveroni uus tehas läks maksma 1,5 miljonit eurot, tootmismahte loodetakse suurendada kolm-neli korda ning laieneda ka Hispaaniasse. Uue tehase ehitas ehitusfirma AS Pärlin.

Ettevõtte juhi ja omaniku Arno Küti sõnul pole palganumber ainuke asi, millega häid inimesi tööle saada. Kui tahetakse toota maailmaklassi toodet, on vaja ka maailmaklassi inimesi. Need aga vajavad kaasaegset keskkonda, teisiti pole võimalik, kirjutab 27. augusti Äripäev ehituse rubriigis. 

Viljandi külje all asub Männimäe tööstuspark, mida linn jooksvalt EASi rahade toel arendab. Cleveron ostis maatüki 100 000 euro eest ning plaaniti kolida rendipinnalt päris oma tehasesse. Nüüd on tehas viimaks valmis. "Kokku on lao- ja tootmispinda on 2400 ruutmeetrit, kontoripool 600 ruutmeetrit," kirjeldas Cleveroni omanik ja juht Arno Kütt hoonet. 

Tehnoloogiast lähtuv tehas. Kuna pidevalt mõeldi paslikumale variandile, oli ettevõttel juba enne projekteerimisfaasi kõik valmis mõeldud. "Meil oli nägemus olemas, projekteerija lihtsalt realiseeris selle. Teadsime, kus peab olema parkla, kus ladu ja tootmine. Kõik on meie tehnoloogiast lähtuv. Näiteks peab olema väga kõrge lagi, sest pakiautomaadid on kõrged.

Tehase ehitushankele tehti ligi kümme pakkumist ning viimaks leiti sobiv. Küti sõnul ehituse käigus suuri muudatusi ei tehtud. Kõik läks plaanipäraselt, valmima pidi juuli lõpuks ja nipet-näpet nii ka läks.

Ehitusfirma: säästa saanuks olmeruumide arvelt

Cleveroni tehase ehituse peatöövõtja AS Pärlini tegevdirektor Enno Pikkpõld ütles, et tootmishooneid on nad varemgi teinud, aga antud projekt oli nende jaoks teistsugune väljakutse.

Nimelt oli projektis rõhku pandud just olmeruumidele, mis võtavad hoonest suure pinna ning on moodsate disainilahendustega. "Jah, alati on mõned töö- ja riietusruumid, kuid siin on tõesti hiiglaslikud puhkeruumid. Ju neil läheb väga hästi, et saavad seda endale lubada," arutles Pikkpõld. Ehitus kui selline läks maksma tema sõnutsi umbes 1,3 miljonit eurot. "Soojustatud seinapaneelid, betoonpõrand, klaasfassaad ja palju muud. Eks see kõik maksab. Palju tööd tegime ka alltöövõtjatega. Näiteks ventilatsioon, katus ja elektripool." Keskmiselt oli objektil ametis 10-12 meest, vajadusel ka enam.

Pikemalt ja põhjalikumalt kogu projektist loe 27. augusti Äripäeva ehituse rubriigist või Äripäeva uudisteportaalist.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785