Suhtumine Eesti ehitajatesse Soomes ja kodumaal erinev

Kui Soome suure ehitusfirma juht kiidab sealses meedias Eesti ehitajaid taevani, on siinsed firmad nendesse suhtumisel erineval arvamusel, kirjutab Äripäev.

Soome ajaleht Kauppalehti kirjutas, et põhjanaabrite ühe suurema ehitusettevõtte SRV president Jukka Hienoneni sõnul on eestlased Soomes väga hinnas - nimelt oskavad meie ehitajad mitmeid neid ehitustöid, milleks soomlasi isegi ette ei valmistata. "Meie jaoks ei oma rahvus tähtsust. Me ei palka eestlasi, soomlasi või teisi rahvuseid. Me palkame eksperte," ütles Hienosen Kauppalehtile.

Rakennusyhtiö Rand & Tuulberg Oy juht Andrus Aavaste ütles, et kui räägitakse Eesti ehitajatest Soomes, siis enamasti on tegemist ehitusvaldkonnas tegutsevate töölistega - ja neid on põhjanaabrite juures tuhandeid. "Haritud Eesti ehitusinsenere kohtab Soomes püsivalt töötamas haruharva," ütles ta.

"On palju selliseid töid, mille tegemaõpetamist Soomes professionaalsel tasemel ei kohtagi," märkis Hienonen. Helsingi ümbruses ehitatavatel objektidel moodustavad kolmandiku töölistest eestlased. "Ilma eestlasteta mõningaid objekte ei saakski ehitada," lisas Hienosen.

Aavaste nägi seda küsimust teise nurga alt. "Soome ja Eesti ehitusvaldkonnas töötajate  vahe on enamasti selles, et soomlasel on antud valdkonnas olemas ehitusalane haridus ja ta on mingi kitsa eriala spetsialist. Eestlased on seevastu pooliku haridusteega niinimetatud iseõppinud "meistrid igal alal"," selgitas ta. Aavaste lisas, et kui soomlane on valmis vastutama ainult oma tööülesande või vastutusvaldkonna eest, siis eestlane tormab rahumeeli tegema töid, mille tegemiseks tal puuduvad pädevused või volitused.

Aavaste sõnul on päris nukker, et Eesti insenerid ei soovi väljuda oma mugavustsoonist ja siseneda Skandinaavia tööjõuturule konkureerimaks kohalikega - eestlaste eeliseks võiks olla inseneribaasoskuste kõrge tase, valmisolek suuremaks tööpanuseks ja enda erialaseks täiendamiseks ning kohaliku keele oskus.

Lemminkäineni juhataja Sven Pertens ütles, et kindlasti on Soomes hooajaliselt puudus mingitest kvalifitseeritud ehitusala spetsialistidest, ennekõike tunnipalgalise tööjõu osas. "Eestist saadaolev tööjõud on Soome vastavatasemelise tööjõuga võrreldes odavam, mis konkurentsiolukorras soosib Eesti tööjõu kasutamist," ütles ta. Töötajate palkamisel ei Pertensi sõnul rahvus määrava tähtsusega, aga teatav keeleoskus, geograafiline lähedus ja sarnane kultuuritaust on valikut mõjutavateks asjaoludeks.

Kultuurilise sarnasuse ja geograafilise läheduse aspekti tõi välja ka Soome ehitusliidu juht Matti Harjuniemi, kes ütles, et Eesti ehitajate näol on ehitusplatsil nii neid, kes puutuvad Soomes ehitustegevusega alles esimest korda kokku, kui ka neid, kelle töö on kvaliteetne. Harjuniemi ütles Hienoseni öeldut kommenteerides, et kindlasti peab SRV presidendi öeldus arvestama ka sellega, et SRV kasutab palju võõrtööjõudu ning Hienoneni peamine eesmärk oli oma kommentaariga siiski mõista anda seda, et Soome maksusüsteem ei toeta kaugelt pealinna lähedale tööle tulemist.

Osale arutelus

  • Pille Ivask

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed