Ehitaja maksab tellija kehva projekti kinni

Tihti kujunevad ehitustööd kallimaks, kui esialgu on plaanitud. Ehitusettevõtjate meelest on kurja juur tellija puudulik projekt, mistõttu ollakse nördinud, et vastutus tööde kallinemise eest jäetakse nende kanda.

Küsitletud ehitusfirmad nentisid, et ehitus muutub väga sageli kallimaks, kui alguses on plaanitud – ehituseelarve ületatakse ligikaudu 25% projektides, ütles KMG Insenerehituse ASi eelarve­grupi juht Gert Kaarmann. OÜ Wesico Project omanik Anti Mölter lisas, et kõige sagedamini lähevad ehitustööd arvatust rohkem maksma riigihangetel.

OÜ Nordlin Ehitus juhatuse esimees Ülo Older aga ütles, et nende kogemuse põhjal teevad eelarves rohkem muudatusi erasektori tellijad. “Nende kliendid ja lõpptarbijad tekivad alles ehituse käigus – bürood ja kortermajad,” selgitas ta ja lisas, et klient muudab meelt peaaegu igas projektis.

Renoveerimise hind eriti umbkaudne. Ehitus­firmad on arvamusel, et ehituse maksumuse muudab plaanitust kallimaks peamiselt puudulik projekt ja selle projekti põhjal tehtud eelarve, mis ei vasta tegelikkusele.

Kõige tihem on puudulikku projekti näha vanade hoonete rekonstrueerimisel. “Ei ole harvad juhused, kus olemasolevad konstruktsioonid ei vasta projektis kirjeldatule,” nentis Older. Ohu­kohana lisas Older, et ootamatused võivad tihti tekkida hoonete maa-aluste osade ehitusega. Eelkõige ei pruugi olla geoloogia selline, nagu on märgitud projektis, rääkis Older.

Ehitaja ei otsusta muudatusi. Lembit Tampere LAAM Kinnisvarast tunnistas, et muudatusi tuleb  ikka ette ja vana maja rekonstrueerimisel sagedamini kui uue maja ehitamisel. “Plaanimuutus tuleneb tavaliselt kliendi soovist – ehitaja teeb ikka seda, mida temalt tellitakse ega ole tavaliselt muudatuste algataja,” rääkis Tampere.

Tema sõnul muutub töö kallimaks enamasti ikka kliendi soovi pärast kasutada näiteks paremaid materjale või erilahendus. “Muidugi ka puuduliku projekti pärast. Kui projektdokumentatsioon ei ole ehituse alguseks lõpuni valmis, on ka kõige paremal eelarvestajal raske väga täpselt tulistada,” leidis ta.

Seega valitseb kummaline olukord, kus tööde kallinemise taga on tellija puudulik projekt, aga kogu süü kiputakse jätma töövõtja kanda. Ehitusfirmad pole rahul. “Kahjuks on kujunenud praktikaks, et tellija keeldub vastutust võtmast isegi enda esitatud algandmete eest ning soovib kogu vastutuse lükata ehitaja kanda,” lausus Kaarmann.

Järelevalve on kreenis. Anti Mölteri hinnangul ei ole tellija ja töövõtja võrdsetel positsioonidel. Vaidluste tekkimisel peaks vahemeheks olema ehituse järelevalve, aga Mölteri ütlusel kaldub see üha rohkem kreeni tellija poole.

Täismahus saad lugeda 6. augusti Äripäeva paber- või digilehest

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed