Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 27. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi mujal maailmas on päikesest elektrist toodetud juba aastakümneid, kaasneb Eestis selle põneva energialiigiga veel mitmeid müüte.

OÜ Elektroskandia Baltics tööstuse valdkonna tootejuht Kaupo Kork soovitab huvi ja kahtluste korral kõik küsimused suunata oma ala spetsialistidele, kes vastavad klientide küsimustele näitesüsteemide abiga või läbi reaalsete projektide. „Ärge kartke, igale müüdile on vastus olemas ning me saame teie kahtlused kummutada,“ kinnitab ta ja toob selgitused enamlevinud müütidele.

1. Eestis pole piisavalt päikest. Kõige suurem Euroopa päikesepaneelide tootja on Saksamaa, mistõttu peetakse just selle riigi kliimat päikeseenergia tootmiseks väga heaks. Tegelikkuses on aga Saksamaa ja Eesti päikesekaardid sarnased ning protsentuaalselt on mõlemad umbes sama päikeselised, Eesti kliima on vaid veidi jahedam. Seega – Eesti on suurepärane koht päikeseenergia tootmiseks!

2. Soojemates riikides on päikesepaneelid efektiivsemad. Eesti keskmine temperatuur on küll Türgist tunduvalt madalam, kuid päikeseenergia tootmiseks parem, sest mida suurem on päikesepaneeli jahutatavus, seda parem on selle tootlikkus. Liiga kuumas kliimas paneeli tootlikus langeb. 

3. Paneelid toodavad ainult päikesega. Energia tootmiseks on vajalik valgushulk, mitte päikesevalgus. Päikesega toodavad paneelid maksimumi, kuid tootmine toimub ka pilvise ilmaga ning talvel lumega, kui valgus lumelt vastu peegeldub. Päikesepaneelid ei tooda energiat, kui paneelile paistab vintskapi, korstna või suurte puude vari, aga sel juhul saab jagada paneelid gruppideks, et varjuta olevad paneelid samal ajal töötaksid.

4. Paneelidest on kasu vaid siis, kui samal ajal toimub reaalne tarbimine. Eestis paigaldatakse peamiselt päikesepaneelide võrgusüsteemi (ON-Grid) ehk enda tarbimisest ülejääv energia müüakse tagasi võrguettevõttele. Näiteks kui eramaja süsteem toodab päeval päikesest energiat, müüakse see kohe võrguettevõttele ning õhtul ja öösel ostetakse võrgust tagasi. Ideaalsetes tingimustes on ostuhind võrdne müügihinnaga.

5. Igale katusele pole mõtet paneele paigaldada. Ideaalne katusekalle tähendaks, et meil oleks aastaringselt üks ja sama ilm. Tegelikult saab paneele paigaldada nii lamekatustele kui ka igasuguse kaldega katustele, selleks on olemas lai valik katuse kinnitusdetatile, lihtsalt suvekuudel, kui päike käib kõrgelt, on tootlikkus teistsuguse nurga all olevatel katusepaneelidel kui talvel. Aasta kokkuvõttes pole see aga eriti määrav.

6. Prognoositud tootlikkus on tegelikkusest suurem. Päikeseelektri efektiivsust arvestatakse paneeli keskmise tootlikkuse järgi, mis üldjuhul on korraliku paneeli puhul isegi kordades lubatust suurem. Kvaliteetne on paneel, mis on valmistatud pika ajalooga tootja poolt, läbinud vajalikud testid ning omab garantiipabereid. Kuna päikesepaneelid ühendatakse jadamisi, on iga paneeli tootlikkus sõltuv teisest ning maksimaalse tasemel saamiseks peaksid olema kõik paneelid ühel tootlikkuse tasemel.

7. Päikesepaneelide tööd pole võimalik reaalajas kontrollida. Paneelide tootjatel on olemas arvuti- ja mobiilirakendused, kust saab täpselt vaadata, kas ja kui palju päikesepaneelid hetkel toodavad ning seda võrku müüvad. Näiteks võib kodune päikeseelektrisüsteem toota päikeselisel päeval  50 kw/h energiat, teenides seda võrku müües teie kodust äraolekul reaalselt raha. Samamoodi saab programmi abil juhtida invertereid tööle: päikesepaistelise ilma ja hea tootlikkusega võib lülitada ka kodust eemal olles põrandakütte või veeboileri tööle.

8. Ma ei vaja suvel lisaenergiat. Jah, suviti pole meil kütteprobleemi, kuid lao- ja büroohooned vajavad elektrienergial töötavaid ventilatsioone ja valgustust. Ja kui me suviti ise kogu toodetud energiat ära ei kasuta, saab selle müüa võrku ning see on ju kasulik.

9. Paneelide paigaldus katusele on imelihtne. Siin ärge tehke kunagi kompromissi – paneelid peavad olema katusele korralikult kinnitatud, et tormiga ei lendaks teie majalt paneelid ära koos katusega või lume sulamisel ei ujutaks vesi majapidamist üle. Paneelide paigaldamiseks palgake spetsialist, kõige parem, kui tegemist on sama isikuga, kes teie katuse ehitas. Uuele hoonele paneelide paigaldamine on tõesti lihtsam, sest olemas on projekt. Vanema maja puhul peab uurima täpsemalt, kuhu saab paneele kinnitada, sest neid ei panda kunagi lihtsalt katusele, vaid spetsiaalsete kinnitusvahenditega sarikate külge.

10. Kahe kõrvuti asuva maja energiatootmine ja tasuvusaeg on ühesugune. Mitte kunagi pole kahe maja tootmine, tarbimine ning tasuvusaeg ühesugune – vahe tuleb paneelide võimsusest ja kvaliteedist, maja ja paneelide asetusest ilmakaarte suunas ning tarbimisest. Kui büroohoone või tootmisettevõte  tarbib ise kõik enda toodetud energia ära, võib päikeseelektrisüsteemi tasa teenida 7-8 aastaga, eramajadel on selleks ajaks harilikult veidi üle 10 aasta.

11. Päikesepaneel on õrn. Ei ole – paneelid on loodud vastu pidama suurele survele, tuultele ja tormidele. Nende pinnakatteid testitakse koguni auto raskuse all.

12. Paneele on keerukas puhastada. Päikesepaneelide eest hoolitsevad reeglina vihm, lumi ja tuul. Õietolmukiht võib küll tekkida laugele katusele ning sel juhul on mõistlik kord aastas paneelid surveveega üle pesta, et need oma efektiivsust ei kaotaks. Lumelükkamist paneelid tavaliselt ei vaja, sest oma kuumusega sulatab paneel ise lume ja jää ära. Võrrelda tuulegeneraatoritega on  päikesepaneelid 99% hooldusvabamad.

13. Päikeseenergia nõuab hiigelinvesteeringut. Tulge ja küsige kõigepealt hinnapakkumist ning taastuvenergiatoetuste võimalusi! Ettevõtjatel ja korteriühistutel on liisinguvariandid null sissemaksega, mis tähendab, et paneelide ostu ja paigalduse saab jaotada jooksvatesse kuludesse. Lisaks tasuks meeles pidada, et ega elektrihinnad ei lange, vaid pigem tõusevad iga aastaga. Seega  tuleb võit nii energiahindades kui ka võrgutasus, mis käib käsikäes ostetud energiahulgaga.

Mugav, ohutu ja soodsaim variant kliendi jaoks on täisteenus: liitumislepe, kõik detailid, paneelid, paneelist elektrit tootev inverter, tunnistus parameetrite vastavuse kohta ning võrgutööd ühenduseks, võrguettevõttega leppega sõlmimine, taastuvenergiatoetuste võimaluste selgitamine ning garantii. Näiteks päikeseelektripaneelide 25-aastane garantii tagab, et selle aja jooksul võib paneelide tootlikkus väheneda maksimaalselt 20% võrra.

Selge on see, et päikeseelekter on roheliselt mõtlevate inimeste energia ja maailmavaade. Ent sääst pole mitte ainult paneelide katusele panek, vaid seda peaks vaatama laiemalt: kuidas saada igapäevast rahalist säästu ning kuidas hoida sellega keskkonda? Üle tuleks vaadata oma kodune valgustussüsteem, eelistades leede. Samuti aitab energiasäästule kaasa isereguleeruv küttesüsteem.

Selle artikli ilmumist toetas Elektroskandia Baltics OÜ.

tel: 67 11 925 e-post: [email protected]

www.elektroskandia.ee

5 pilti

Foto: Elektroskandia