Elu konteinermajas

Konteinermajad ei ole siinsel elamuturul veel kuigi levinud, kuid tõenäoliselt õpivad inimesed peagi selle alternatiivlahenduse eeliseid hindama ning konteinermajad leiavad oma kindla koha ehitus- ja kinnisvaraturul.

Kinnisvaraportaalide pakkumiste hulgas ei ole märgata just kuigipalju konteinermaju – ilmselt ei ole alalhoidliku loomusega eestimaalased veel sellist lahendust omaks võtnud ja eelistama kiputakse ikka traditsioonilisi hooneid, mis on maa küljes kapitaalselt kinni. Ometi on konteinermajadel mitmeid eeliseid ning kasutada annab neid mitmel moel.

Jevgeni Gorpinchenko ettevõttest Modulare Grupp OÜ räägib, et on tegelenud selle valdkonnaga juba üheksa aastat, kuid selget konteinermaja definitsiooni ta välja tuua ei saa. “Konteinermaja all mõistetakse ainult merekonteineritest või konteineritest ISO standardi alusel ehitatud hoonet,” sõnab Gorpinchenko. Ta lisab kohe, et tegelikult on konteineritest ehitamine tänaseks juba vägagi populaarne teema, sest merekonteinereid on maailmas liiga palju ja nad seisavad niisama. “Mõned arhitektid moodustavad ja projekteerivad nendest koguni büroohooneid, pereelamuid, ühiselamuid jm eluhooneid,” ütleb ta.

Moodulmaja ja konteinermaja ei ole üks ja seesama. Gorpinchenko räägib, et sageli ajavad inimesed omavahel segamini konteinermajad, moodulmajad, moodulhooned ja elementmajad. “Tegelikult on need absoluutselt erinevad valdkonnad ja erinevad kontseptsioonid,” märgib ta.

Ürgo Tikerpuu ettevõttest Conmade OÜ räägib, et nende ettevõtte pakutav lahendus on sobiv mistahes monteeritava vajadusega hoone püstitamiseks, kus on oluline hoone valmismoodulite lihtne ja mugav paigaldus. “Oleme valmis ehitama nii eramuid kui erivajadustega hooneid,” sõnab Tikerpuu.

Gorpinchenko sõnul on konteineritest väga mugav kokku panna kioskite või müügipaviljone. Kuid kindlasti ei ole konteinermaja puhul tegemist “Lego-majaga” – et asjast asja saaks, on tööd ikka veidi enam kui vaid konteinerite kokkulappamine. “Iga konteinermaja on tegelikult valmistatud teraskarkassil, ehk siis lõigatakse välja kõik vajalikud detailid ja merekonteineri raami sisse paigaldatakse uued seinad, siseviimistluse materjal jne,” selgitab ta.

Hinna loovad töö kvaliteet ja materjalid. Kui võrrelda väiksemate majade hindu konteinermajade hindadega, on Gorpinchenko sõnul objektiivne võrdlus väga keeruline, sest kõik sõltub fassaadi materjalidest, siseviimistluse materjalidest, mis seadmed seal paigaldatud on jne. Ometi on Gorpinchenko sõnul hinnavahe väga suur. “Meil siin Eestis soovivad paljud kvaliteeti, kuid samal ajal uurivad, kuidas saaks ehitada võimalikult soodsalt, et see hoone oleks soodne hinnalt, kuid samas ka väga kvaliteetne. Neid kahte asja tegelikult samaaegselt tahta ei ole reaalne,” ütleb Gorpinchenko ja lisab, et kui ta näeb, et konkurent pakub samale projektile 50% soodsamat hinnaklassi, on järelikult midagi viltu.

Ka Tikerpuu on seisukohal, et keerukas oleks tuua välja hinnavõrdlusi näiteks kahetoalise korteri ja konteinermaja vahel, sest muutuvaid ning hinda mõjutavaid faktoreid on liialt palju. “Kuid kindlasti suudame teha kliendile personaalse pakkumise justnimelt tema vajadusi hinnates. Olulisim on siin anda hoonele võimalikult kiire paigaldus ja mobiilsus, vajadusel hoone asukohta muuta,” sõnab Tikerpuu. Ka ei vaja ConMade’i kaubamärgi all müüdavad väikeelamud tema sõnul massiivset hoonevundamenti, kuna konteineri metallkarkass on arvestatud väga suurte koormuste kandeks, kus toestused on ainult hoone moodulite nurkades. “Näitena võib tuua meie paigaldatud saun-suvila, mis oli valmistatud 6-meetrisest konteinerist ning paigaldatud spetsiaalsetele pöördvaiadele, koos kõige juurdekuuluvate osadega, nagu varialused ning terrassid,” räägib Tikerpuu.

Gorpinchenko sõnul võiks konteinermaja puhul arvestada ruutmeetri hinnaklassiks ligikaudu 500–2000 eurot. “Mistahes hoonet planeerima hakates peab olema enda jaoks valmis mõeldud mingisugune lähteülesanne või projekti spetsifikatsioon, mille alusel saame koostada pakkumise ka fikseeritud hinnaga,” selgitab ta. “Kui seda ei ole, võib hind kõikuda kuni 50%.”

Olulisim plussargument teisaldatavus. Ühe olulisima eelisena toob Tikerpuu välja hoonete teisaldatavuse. “Eks see olegi üks olulisemaid eesmärke meie lahenduste kasutamisel! Kõik sõlmed on lahendatud just selliselt, et hoone võimalik teisaldamine oleks kliendile äärmiselt kiire ja ilma suuri lisakulusid/kahjusid toomata,” selgitab ta.

Konteinermajade viimistlusel kasutatakse palju puitu, mille abil muutub hoone hubasemaks ning kui ei teaks, ei teeks asjatundmatu silm vahet, millise majaga on tegu.

Et konteiner on metallkarkassil ehitatud hoone, peaksid selle kõik nurgad ja karkassid olema Gorpinchenko sõnul soojustatud. “Nn külmsild on seal igal pool, sest metall ei ole kõige parem materjal hoonete jaoks. Seetõttu peab soojustusele märksa enam rõhku panema,” märgib ta. Kui aga peaks olema vajalik konteinermaja mingil hetkel teise kohta kolida, ei juhtu Gorpinchenko sõnul sellega mitte midagi, kuna konstruktsioon on sedavõrd tugev.

Kõik konteinerhooned on Tikerpuu sõnul viimistletud nii seest kui ka väljast ühesuguselt, mistõttu mistahes täna turul olevate lahenduste puhul on lõplik viimistlustase kliendi vaba valik. Ka Tikerpuu toob eraldi välja külmasillad ning kinnitab, et ka nende ettevõttes ollakse hoonete konstruktsioonide soojapidavuse osas arvestanud kõige karmimate põhjamaiste tingimustega.

Head arhitektuuri võimalik teha ka konteinermajade puhul. Arhitektuuribüroo 3+1 arhitekti ning partneri Markus Kaasiku sõnul on head arhitektuuri võimalik alati teha, sõltumata konstruktsiooni tüübist. “Oleme projekteerinud elementmaju ja uurinud konteinermaju, kuid pole neid seni projekteerinud. Konteinermaja seab teatud piirangud ruumi proportsioonidele, kuid mitte arhitektuurile,” märgib Kaasik.

Kaasik soovitab igal kodurajamise osas mõtteid mõlgutaval inimesel alustada kahest olulisimast asjast: selgitada välja, kui palju tal selleks raha on ja mida ta tahab saada. “Pärast neile küsimustele vastuse saamist võiks ta pöörduda abi saamiseks professionaali poole.”

Innovaatiline arhitektuur ei eelda Kaasiku sõnul alati ja vältimatult suurt ehituseelarvet, kuid ka vastupidi. “Ühte tasuks meeles pidada – oluline on panustada mõtlemisse, mis ongi arhitekti töö, aga tellija peaks sellega arvestama, et kui tal on väike eelarve, ning ta soovib innovatsiooni, siis keegi peab selle nimel tööd tegema ehk mõtlema,” ütleb Kaasik sõbraliku muigega.

Osale arutelus

  • Kairi Oja

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed