Autor: Kaisa Gabral • 24. mai 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitaja: vaevalt keegi tunnistab, et ämbriga sularaha veab

Ehitusettevõtte Eko Majad juhatuse liikme Peeter Eljase sõnul ei lähe tema sõnul keegi ise ütlema, et ta sularaha ämbriga veab.

Maksu- ja tolliamet, teatas, et võtab ehitusturu korrastamise ja ümbrikupalkade osakaalu vähendamisel järgmise sammuna tähelepanu alla eramute ehituse äriühingute poole. Ameti hinnangul jätavad ettevõtted võimalusel eramute ehituse oma raamatupidamises tihtipeale üldse kajastamata ja arveldamine toimub sularahas või kellegi kolmanda eraisiku konto kaudu.

Intervjuu Eko Majad juhatuse liikme Peeter Eljassega:

Maksu- ja tolliamet teatas, et võtab luubi alla eramute ehitamise ning kontrollitakse ehitusobjekte, kus töö eest võidakse maksta kas sularahas või…

Või kohvriga? (naerab)

Või läbi kolmanda isiku. Olete te sellest kuulnud?

Noh, eks igasugu jutte räägitakse, kõrvu ulatub igasugu jutte.

On see sage praktika?

Seda ma ei tea, seda peate te küsima kellegi teise käest, kuid vaevalt keegi ütleb, et ta ämbriga sularaha veab. Kui meie oleme näiteks peatöövõtja ja ehitajad, kes töö teevad, on alltöövõtjad, siis meie suhtleme nendega, nemad teevad töö ära ja esitavad meile akti ning meie tasume akti alusel. Meil näiteks sularahakontot polegi.

Meie oleme kitsas väikeses segmendis ja eriti ei suhtle teistega. Ega eraldi majaehitajaid ei olegi ju, samal ajal võib teha ka remonti või midagi sellist. Kui tööd ei ole, siis tehakse kõike.

Kas selline maksuameti kontrollreid võiks tuua mingi tulemuse?

No mingi tulemuse see võib-olla korraks teeb, aga ma ei usu, et sel nüüd selline puhastav toime oleks, et paugupealt on kõik pärast roosiline. On varemgi ju tehtud neid. Eks see on nagu politseireid teedel, korraks raputab. Eks igaühel on omad põhjendused, miks ja kuidas neid asju tehakse.

Kas teie arvates võiks huvi kasutada maksmisel sularaha olla rohkem töö tellijal või teostajal?

Kui talumees kutsub sõbrapoisi külla, et kuule, kas teed mul selle asja ära. Sõbrapoiss küsib siis, et palju sa annad selle eest? Kui nad siis omavahel kaubale saavad, sest tavaliselt tuleb naaber ju ikka naabrile appi ja teinekord tehakse ju asju ka talgute korras, kust siis see riik selle raha võtab?

Siin on mitu asja koos. Nagu talgutelgi näiteks, et teeme kolm tundi tööd, siis on lõuna ja lõunal arutame neid asju.

Üks asi on see, kui tehakse sõbramehe poolest, kuid teine asi on see, kui kellelgi on regulaarne skeem.

Mina ei oska selle kohta midagi öelda. Keegi minule selliseid asju kurtma ei tule. Kui selliseid asju ka tehakse, siis on see ilmselt pooltevaheline asi ja üritatakse avalikult vältida. Kui see tuleb avalikuks, siis on ilmselt keegi kellelgi naha üle kõrvade tõmmanud.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785