7. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Sven Mats rõhutas, et Eesti Vabaõhumuuseumil on oluline roll Eesti puitmajade eduloos.

„Liidu otsus oli üksmeelne. Ligi 130 000 turisti ja külastajat aastas võõrustav muuseum tutvustab meie puitehituse traditsioone ning järjepidevust edukalt nii Eesti elanikele kui väliskülalistele,” ütles Mats. 

Tänu Eesti Vabaõhumuuseumi panusele on tänaseni alles esinduslikud näited Eesti ajaloolisest taluehituse pärandist ning selle kaudu on traditsioonid, oskused ja teadmised kandunud edasi nende inimesteni, kes tegelevad puidust ehitamise ja tootearendusega tänasel päeval.

Puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil sõnul on tänapäevane puitmaja väga lai mõiste: „Võime rääkida enam kui 10-korruselisest hoonest ning samal ajal ka traditsioonilisest käsitöö palkmajast. Puitmajaliit ja Eesti Vabaõhumuuseum otsivad üheskoos võimalusi, et ehitada muuseumi territooriumile kaasaegse arhitektuuriga puitmaja, millest peaks kujunema ühtlasi nii ekspositsioon kui ka kompetentsikeskus.”.

Aunimetus antakse Eesti Vabaõhumuuseumile üle 22. mail, päeval, mil muuseum tähistab oma 57. sünnipäeva.

Samal päeval avatakse Eesti Vabaõhumuuseumis näitus „Eesti puitmaja - sajanditepikkune kogemus“. Näitus jääb avatuks hooaja lõpuni.

Eesti Puitmajaliit asutati 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 20. mail 1999. Käesoleval hetkel kuulub liitu 35 ettevõtet – element- ja ruumelementmajade, käsitöö ja masinpalkmajade ning aiamajade tootjad.

Autor: Ehitusuudised.ee toimetus