Autor: Ilmar Pihlak • 24. aprill 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rail Baltic on Helsingi Tallinna tunneli ehituse eelduseks
Soome nii ruttu kui võimalik alustama tunneli projekteerimist. 3. aprillil väljakuulutatud Helsingi ja Tallinna vahelise püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringu riigihange oli esimene samm õigel teel, kirjutab TTÜ emeriitprofessor Ilmar Pihlak Äripäeva arvamusloos.
Pärast Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli tasuvusuuringu rahastamiskatse läbikukkumist 2009. aastal valitses selles valdkonnas vaikus. Positiivse üllatusena näitas Saksa uuringufirma Spiekermann & Wegener mullu, et Rail Baltic (RB) suurendaks mõõdukalt peamiselt trassiäärsete piirkondade SKPd, aga raudtee koos Helsingi–Tallinna tunneliga (HTT) suurendaks oluliselt Lõuna-Soome piirkonna SKPd.
Rail Balticu valmimine on eeldus tunneli ehitamiseks. RB ehitatakse Euroopa Liidu, Poola ja Baltimaade rahadega. Selle valmimise järel hakkab osa Soome varem meritsi kulgenud kaubaveost toimuma Vuosaari ja Muuga sadama ning RB kaudu. Piisavalt suured kaubavood on RB tasuvuse garantiiks, raudtee valmimine omakorda on oluline eeldus HTT ehitamiseks.
95 km pikkuse HTT ehitamist on võrreldud 50 km pikkuse Eurotunneliga. Selle 2012. aasta reisijate- ja kaubaveomahud (18 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni) olid ligi kaks korda suuremad, kui on HTT oodatavad mahud tunneli oletataval valmimisaastal 2030 (8 miljonit reisijat, 15 miljonit tonni).
Täispikka arvamuslugu loe 24. aprilli Äripäevast.
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!