10. aprill 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vitsur: üürikorterite puudus piirab tööjõu liikuvust ja pidurdab ettevõtete käekäiku

Ehkki Eesti üüriturg on täna marginaalne ja selle mõju majandusele väike, on ometi üürikortereid hädasti vaja. Selle taga seisab kinni ettevõtete käekäik ja ühiskondliku rikkuse kasv.

Kommentaar ilmus 8. aprillil ka Äripäeva kuukirjas Kinnisvara

Minus süveneb veendumus, et arenenud üüriturg tekib Eestis suure muutuse läbi arusaamades ja taotlustes. Üüriturg pole sündinud, sest turumajanduses sellist üüriturgu, nagu vaja on, suurelt tekitada pole võimalik.

Üürikorterid määravad edukuse.Kõigele vaatamata on üüriturgu hädasti vaja. Üüriturg mõjutab inimeste töövõimet, haridust, motivatsiooni, tervist ja liikumist. Võimalus normaalselt elukohta valida määrab, kui edukas riik on.

Elamufondil on tööjõu paindlikkusel oluline roll. Näiteks USA ei saaks kunagi nii jõukaks ja dünaamiliseks, kui töötajate liikumine oleks jäigem kui ta on. Ameerikas püsitakse ühes paigas maksimaalselt seitse aastat.

Liiga raske maha müüa.

Jänki, kui ta ehitab Murastesse maja, ei jää sinna elama, kui ta läheb Sõjamäele tööle. Ta müüb maja maha ja kolib mujale. Lisaks majanduslikule kokkuhoiule säästab ta iga päev mitu tundi sõiduaega nii enda kui näiteks laste vajalikesse kohtadesse sõidutamiselt.Proovisin üürituru suurust mõõta. Leibkonna uuringu kohaselt deklareeris omandilt teenitud tulu 0,5% inimestest ehk üüriturult saadav tulu jääb kindlasti alla poole protsendi.

Paindlikkus kasvaks oluliselt.Samas peaksime hindama mitte seda, kui palju üüriturg täna lisandväärtust, käivet ja töökohti loob, vaid seda, kui suurt turgu on vaja, et inimesed oleksid piisavalt liikuvad ja saaksid  omada pinda, mida neil antud hetkel vaja. Et säiliks manööverdamisvõime igas elufaasis - nii üliõpilase kui vanurina. See on ühiskonna rikkuse ja heaolu kohalt oluline. Üürituruta hakkama ei saa. Kui suur peaks turg olema, ei tea.

Tõsi, eestlased liiguvad tänagi, kuid paraku ühes suunas - peamiselt Tallinna ja Harjumaale. Mujalt maakondadest pealinna tulijad müüvad küll kodulinnas kinnisvara maha, kuid selle eest pealinnas millegi soetamiseks ei piisa. Rentimine on aga piiratud. Inimeste Tallinna tulemiseks on vaja üürikortereid.

Kodu ei tohiks naelutada.See trend ei meeldi, aga selle vastu võidelda pole mõtet, sest Eesti konkurentsivõime on Harjumaal. Kui pole võimalik kergelt pealinna tulla ja siin sobivat tööd teha, siis pidurdub ettevõtete arengukiirus. Vaja on tingimusi, et inimesed saaks vajadusel ajutiselt näiteks Tallinna tulla ega peaks siin kinnisvara ostma, mis pealinna külge naelutaks. Seega vajadus üüriruumi järele on erakordselt suur.

Samas on oluline ka elu säilimine mujal Eestis, kuid pealinna tulijad ei kipu siit lahkuma. Kes lahkubki ja mujal kinnisvara ostab, siis tema enam Tallinna tagasi ei tule. Lõuna-Eestis ostetu mahamüümise väljavaated on palju kehvemad kui Tallinnas. Kui oleksid üüripinnad olemas, poleks liikumine nii valus.

Liiga kallid kodud.Veel üks probleem, mis peaks panema mõtlema üüripindadele ja nende kättesaadavusele, on kõrged elamispindade kulud. 90% inimestest on eluasemekulud väga kõrged, need on toidu järel kulutuste osas teisel kohal. Vaid kõige rikkamale kümnendikule on eluaseme ülalpidamine mõnusalt jõukohane.

Kättesaadavad, odavad, kvaliteetsete korterite puudus. Kuna neid pole, on inimeste mobiilsusel piirid ees. See on muutnud ettevõtjate jaoks tööjõupuuduse probleemiks nr 1 nõudluse vähesuse kõrval.

Tööjõud ei saa liikuda ja seetõttu seda ei ole. Kui inimesed liiguks, saaksid ettevõtted arendada ja õigeid inimesi tööle saada.

Raske on hinnata, kui suur oleks optimaalne üüripindade osakaal. Eestis elab 18% üüripinnal, mis on Euroopa keskmisest väiksem näitaja. Kui Ida-Euroopas, kus toimus massomanikustamine, on üüripindade osa tunduvalt väiksem kui näiteks edukates tööstusriikides Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal. Seal läheneb näitaja 40%ile, suur on nii era- kui munitsipaalüürikorterite osakaal. Majanduslik edukus ja üüripinnad on seotud.

Kommentaar põhineb Eesti Ehitusettevõtjate Liidu üürituru konverentsi ettekandel.

Autor: Ehitusuudised.ee toimetus

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785