"Üheks tähtsaimaks kliendiks jääb ehitusettevõtetele ka sel aastal riik. Kahanevate mahtude valguses võib peatöövõtjate killustatust arvestades süveneda negatiivse ilminguna alapakkumine, mis ei ole olemuselt jätkusuutlik. Sektori elujõulisuse säilitamiseks võiks turul osalejate seas toimuda mõningane konsolideerumine ja/või nõrgemate lahkumine," kommenteeris Zibo.
Eratellimustele julgustav keskkond. "Eelmisel aastal tehti Eestis omal jõul ehitustöid ca 2 miljardi euro väärtuses, mis oli võrreldes prognoosituga vägagi positiivne üllatus," ütles Zibo.
Võttes arvesse väljastatud ehituslubasid ja planeeritud riiklikke investeeringuid, võiks omal jõul tehtud ehitustööde mahuks sel ja tuleval aastal kujuneda ca 1,8 miljardit eurot. "Sektori vedajarolli võiks haarata eratellimus, mida toetab nii eeldatav stabiilne sisendhinna tase kui ka tarbijate suhteline kindlustunne. Väljastatud ehitusload annavad eelduse oodata üle 1200 uue korterelamu ning märkimisväärse hulga uute kaubandus-, büroo-, tootmis- ja laohoonete tulekut turule," ütles Zibo.
Ehitusmahud hakkavad eeldatavalt taas kasvama pigem alles 2016. aastast, mil tänavusest aastast alanud Euroopa Liidu uue eelarveperioodi tulem meile märgatavamalt lähemale jõuab, prognoosis ta.