Autor: Rivo Sarapik • 4. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis maksab korteriarenduses ruutmeetri ehitamine Silla andmeil 700-1000 eurot ehk kolm-neli korda enam näiteks ühest Arco Vara Bulgaaria arendusest, kuigi sealse kvaliteet on Silla sõnul Eestiga võrreldav. Hinnatase ning selle pidev kerkimine, kuigi samal ajal ehitus keerulisemaks ja korterid oluliselt paremaks ei muutu, peaks ennekõike arendajaid ettevaatlikuks muutma, sõnas ta Äripäeva kinnisvarakonverentsil.

"Kas Bulgaarias on paremad ehitajad, et nad suudavad ehitada 3-4 korda odavamalt kui Eestis?" küsis ta. "Peame kogu ehituse ja materjalide tarneahela läbi kammima, et aru saada, mis sellise hinnaerinevuse tingib."

Ehitaja: hind arendajale probleem„Mina Tarmo Silla väitega ei nõustu, ehitushinnad ei ole tegelikult probleem. Pigem tekitabki see muret Arco Vara sugustele firmadele, sest nad ei saa praeguste hindade juures suuri kasumeid teenida,“ märkis Mapri Ehituse omanik Margus Väärsi, kelle sõnul hinnad viimasel ajal pigem ei ole muutunud.

Väärsi sõnul teevad ehitushindadest probleemi just arendajad, kes ei suuda enam teenida 40% kasumit, kui just ise ehitamisega ei tegeleta. „40 protsenti kasumit polegi normaalne, vanasti oli see Eestis jabur,“ märkis ta ja lisas, et mujal maailmas ei ole arenduskasumid üle 20-30 protsendi olnudki.

Väärsi sõnul ehitab nende ettevõte praegu Tallinna piirkonnas „võtmed kätte“ lahendusega korterit ehitushinnaga 800 eurot ruutmeeter. „Kui arendaja müüks selle korteri 1800 eurot ruutmeeter ja ütleks, et ehitushind on kõrge, siis ma ei saaks sellest aru,“ ütles ta.

Põhjamaadega võrreldes odavTarmo Silla väide, et Bulgaarias ehitatakse sama kvaliteediga hooneid umbes kolm korda odavamalt kui Eestis, on Kodumaja AS juhatuse esimehe Lembit Lumpi jaoks uskumatu. „Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, et 250 euroga ruutmeeter saaks ehitada normaalset elamispinda,“ märkis Lump. „Soovin siiralt õnne kõigile, kes suudavad sellise summa eest efektiivsed olla. Kodumaal see kahjuks võimalik ei ole.“

Lump rõhutas, et Eesti ehitushindade tase ei ole sugugi kõrge. „Võrrelda tuleb võrreldavaid asju. Ma ei tea, mis Bulgaarias on, aga Soome, Rootsi ja Norraga võrreldes on meie ehitus- ja müügihinnad kolm korda odavamad,“ märkis ta. „Mitte 30%, vaid kolm korda. Sellega võrreldes on Eesti hinnad ju väga head,“ märkis Lump.

Lumpi sõnul tegutseb Kodumaja AS peamiselt Rootsis ja Norras, pärast viieaastast pausi alustatakse varsti Tartus kinnisvaraarendusprojektiga „Päevalill“. „Arenduse müügihind on umbes 1400-1500 eurot ruutmeetri eest, see ei ole rikkaks saamise projekt,“ ütles Lump.

Ehitushinnad seisavadMerko Ehituse juhatuse liikme Tõnu Toomiku sõnul sõltuvad ehitus- ja korterite hinnad regiooniti ja Eesti ehituskultuuri ei saa Bulgaaria omaga võrrelda. „Bulgaaria on oluliselt soojem maa, võib-olla ei pea seal soojapidavusele nii palju rõhku panema,“ märkis ta.

Toomik kinnitas, et Eesti ehitushinnad pole viimasel ajal kuhugi tõusnud, pigem seisavad nad paigal. „See aasta on ehitusturg madalseisus ja ehitushinnad ei tõuse kindlasti. Tulla võib hoopis mõningane hinnalangus,“ märkis ta.

Toomiku sõnul on tõusnud just korterite ja kinnistute hinnad ja uute korterite aastane ehitusmaht on oluliselt väiksem kui mõni aasta tagasi. „Tõenäoliselt võtaks turg vastu rohkem ja mul on tunne, et arendajad on sellele reageerinud. Ilmselt korterite hinnatõus lähiajal seiskub,“ märkis ta.

Äripäeva Kinnisvarakonverentsi saab järelvaadata siit.

KOMMENTAARMapri Ehituse omanik Margus Väärsi

Sel aastal peaksid ehitushinnad mullusega võrreldes enam-vähem samad püsima, oodata võib mõneprotsendilist tõusu. Samas mõnes kohas võib langus tulla, sest konkurents on tihe. Riigipoolne nõudlus on madal, kuid eraisikute ehitustrend näitab pigem tõusu. Riigi tellimuste äralangemist see päris ära ei kata.

Turul on tööd küll vähem, kuid Euroopast tulevad materjalid ja tööjõukulud ei lähe odavamaks. Ehituse hindu kasvatabki peamiselt Eesti keskmise palga tõus. Kvalifitseeritud ehitustööline peab saama rohkem palka kui koristaja. Praegu teenivad nad Eesti keskmise palga, võib-olla natuke rohkem. Ma küll ei näe, et Eesti palgad oleksid liiga ülemäärased või et oleks tekkinud buumiaegsed ehitajate töötasud.

Ehitushindasid aitaksid mõnevõrra alla tuua võõrtööjõud, kuid sedasi võib langeda töö kvaliteet. Juba praegu kasutatakse Eestis bulgaarlasi ja rumeenlasi, kuid nende ehitustase on nõrgem kui meil. Pealegi ei ole eestlaste ja bulgaarlaste palgavahe nii suur, et nende kasutamine suurt efekti annaks.

Ehitushinnaindeks muutused 2013. aastal- Eelmisel aastal kasvasid hinnad 5,2 protsenti.

- Enim kallines tööjõud ehk aastaga 13,4 protsenti.- Masinad kallinesid 4,7, materjalid pisut üle ühe protsendi.- Tõusid ka remondi- ja rekonstrueerimistööde keskmised hinnad, kokku 6,1 protsenti.- Eestis, Lätis ja Leedus määravad ehitushinna peamiselt tööjõukulud, Soomes kallinevad materjalid- Põhjanaabrite viimase nelja aasta keskmine hinnatõus ulatub 1-3%ni- Ehitushinnad kasvavad ka ELis. Suurim aastane kasv, pisut alla viie protsendi jäi perioodi 2006–2008. Aastatel 2009–2012 kasvasid hinnad keskmiselt kuni kolm protsenti.

Allikas: Statistikaamet

Ehitushindade muutus protsentides võrreldes eelmise aastaga

2003: 3.72004: 6.52005: 7.32006: 10.32007: 12.52008: 3.42009: -8.52010: -2.82011: 3.12012: 4.62013: 5.2

Allikas: Statistikaameti ehitushinnaindeks