Autor: Ave Lepik • 25. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna riigikogu ees eelnõusid tutvustanud minister Pevkuri sõnul vajasid ehituse ja planeerimise valdkonda puudutavad seadusaktid uuendamist, kuna valdkond on viimastel aastatel oluliselt edasi arenenud.

Uue planeerimisseaduse eelnõu kohaselt saaks valmis majade vahele üksikelamu ehitada detailplaneeringuta. Edaspidi on selleks vaja ainult naabrite nõusolekut ning tuleb järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut. Kehtiva detailplaneeringu muutmiseks luuakse aga reeglid, mille abil saab seda paindlikult täiendada. Detailplaneeringuta saaks maja ka laiendada, kui laiendus jääb alla ühe kolmandiku maja mahust.

Küll aga muutub ministri sõnul uue ehitusseadustikuga tugevamaks kontroll juba valminud ehitiste üle. „Edaspidi  muutub tõhusamaks tehnilise järelevalve inspektsiooni teostatav järelevalve, ametnikud saavad selgemad volitused hoone ohutuse kontrollimiseks. See tähendab, et hoonete ohutuse arvelt allahindlust ei tehta,“ märkis Pevkur.

Edaspidi menetletakse dokumente elektroonilise registri kaudu ja kui vaidlusi pole, siis ei tohiks ehitusloa saamiseks minna üle 30 tööpäeva.

Tulevikus eristatakse vaba ehitustegevust ning teavitamis- ja loakohustuslikku ehitustegevust. Kõige lihtsama ehk vaba ehitustegevuse puhul tuleb lihtsalt järgida ehitusseadustiku põhimõtteid – et tegevus ei kujutaks ohtu inimestele, varale ega keskkonnale – ja muid nõudmisi ei esitata. Teavitamiskohustuslike ehitiste puhul tuleb omavalitsust ehitisregistri kaudu teavitada, et inimesel on soov ehitama asuda. Nii võib väiksemaid hooneid – kuure, abihooneid, koerakuute – ehitada teatise alusel. Seevastu keerukate ja suurte ehitiste puhul ehk loakohustusega ehitustegevuse korral, pädevusnõudeid karmistatakse.

Riigile või rahvusvaheliselt tähtsate ehitiste planeerimiseks luuakse uus menetlusliik: riigi eriplaneering. Näiteks Rail Balticu puhul tuleb praeguse seaduse järgi algatada planeering eraldi igas maakonnas ja sealt edasi omavalitsustes, uue seaduse kohaselt kasutataks sel juhul riigi eriplaneeringut, mille korraldab üks menetleja maakonnaüleselt.

Uue asjana on seaduses ette nähtud merealade riigi tasandil planeerimine. Üleriigiliselt planeeritakse tulevikus territoriaalmere ja majandusvööndi kasutus. Tervikliku visiooni loomine aitab saada parema ülevaate merealade kasutusvõimalustest, näiteks võiks see hõlbustada merealade ärilist kasutuselevõttu.

Kuna see õigusvaldkond puudutab praktiliselt kõiki Eesti elanikke, pöörati palju tähelepanu kaasamisele. Arvamust küsiti ligi seitsmekümnelt asutuselt, organisatsioonilt ja huvirühmalt.

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku jõudmisega riigikokku on lõpusirgel justiitsministeeriumi poolt 2007-2013 juhitud ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekt.