Autor: Ken Rohelaan • 30. jaanuar 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitussektori kindlustunne püsib madalseisusus

Euroopa Liidu abiraha vähenemine on Eesti ehitussektori kindlustunde toonud 2010. aasta teise poole tasemele, mida iseloomustab Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) kindlustunde indikaator.

EKI direktori Marje Josingu teatel nimetab 73% ettevõtjaid olulisimaks käibe kasvu takistavaks teguriks vähest nõudlust. TREV-2 Grupi juhatuse esimehe Erki Mölderi sõnul on ehitussektori väikese kindlustunde põhjus euroraha kahanemine, kuid nõudlust on pärssinud ka nõrkus nii riigi- kui ka erasektoris.

Firmajuhi sõnul ei ole TREV-2 ehitushangete maht eelmise aastaga võrreldes palju vähenenud, kuna riigil on vaja ikka teid hooldada. Samal ajal suureneb teedeehituses väiksemate tööde osakaal. “Kuna maanteeamet on võtnud endale eesmärgi teha megaprojektide asemel väiksemaid, on vähenenud ajaline nähtavus,” ütles Mölder.

Nüüd näeb Mölder, et turul tegutsevate ettevõtete arv väheneb ja tuleb kohaneda väiksemate mahtudega. See ei ole aga väga kiire. Ta toob näitena Skanska turult lahkumise, samuti on TREV-2 ise tegevusi müünud või kinni pannud. “Sulgesime keskkonnaehitustöödega tegeleva Tektoni ja müüsime üldehitusega tegeleva tütarfirma TREV-2  Ehituse,” selgitas firmajuht.

Mölderi teatel sõltub ehitusnõudluse suurendamise võimalus riigi prioriteetidest. Tema sõnul ei peaks riik majanduse elavdamiseks laenu võtma, küll aga  tooks infrastruktuuri õigesti investeeritud raha väga palju tagasi liiklusohutuse ja parema elukvaliteediga.

Tootmisvõimsuse rakendatus oli konjunktuuriinstituudi andmetel 67%, mis iseloomustab Mölderi sõnul hästi, kas efektiivsusnäitaja järgi on madalseis või mitte. “Meile on väga tähtis tootmisressursside pikaajaline planeerimine. Kui ressursside kasutamise efektiivsus on 67%, on see koht, kus oleks võimalik efektiivsust tõsta, kui pikema aja peale ressursse ­õigesti plaanitakse,” lisas Mölder. Ta sooviks jõuda 80% juurde, kuid ei näe kiiret lahendust. “See laheneb ühe põhivara investeerimistsükli käigus ehk 5–7 jooksul. Loomulikult proovime oma ettevõttes kiiremini asjad  korda saada,” ütles Mölder.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785