Autor: Pille Ivask • 30. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni hinnangul peaks kõnealune dokument katma 99% kõigist võimalikest ehitustöödel ette tulevatest juhtumitest ja olukordadest.

“Soomes on üldtingimuste kasutajate määr kindlalt üle 90%, mistõttu ei ole põhjust nende vajalikkuses kahelda,” ütles Peterson.

Mõlema osapoole huvid tasakaalustatumalt reguleeritud. Ehituse töövõtulepingute üldtingimused on põhjalik dokument, mis kirjeldab tellija ja töövõtja õigusi, kohustusi ning vastutust ehitustööde ja sellega kaasnevate tööde tegemisel. Näiteks määratletakse tegevused ehitusplatsil, garantiid ja nendega seotud tingimused, lepingupoolte tagatised, tööde üleandmine ja vastuvõtmine, vastutus ja õiguskaitsevahendid jms.

Kuigi üldtingimused on soovituslikud, lausus Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink, et tulevikus võiks olla tegu pigem reegli kui erandiga.

Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni direktor Tarmo Pohlak, kes osales ka ETÜ väljatöötamisprotsessis, märkis, et kuna hankeid korraldavad tellijad, siis ETÜ kasutamise üle otsustavad tellijad.

“Merko kui peatöövõtja ei saa tellijatele ETÜ kasutamist ette kirjutada. Merko on enda alltöövõtjatega alati kasutanud mõistlikult tasakaalus olevaid lepingutingimusi. Parim tõendus selle kohta on aastate- või aastakümnetepikkune viljakas koostöö paljude alltöövõtjatega,” lausus ta.

 “Kui ehituse töövõtulepingus lepivad pooled kokku ETÜ 2013 kasutamises, siis eraldi tuleks neil kokku leppida vaid eritingimustes, mille järgi tehakse ehitustöid ja kus määratakse üldjuhul kindlaks kõik lepinguga seotud numbrilised näitajad,” selgitas Peterson.