Riigikontroll: vallad ei tegutse ebaseaduslike ehitistega piisavalt

Ebaseaduslikku ehitamisse suhtuvad omavalitsused leebelt ning seadusest möödahiilinuid trahvitakse vaid 20% juhtudest, kinnitas riigikontroll järelaudit.

Riigikontroll tuvastas oma 2011. aasta auditis viies Tallinna ja kolmes Tartu linnaga piirnevas vallas kokku 42 loata ehitatud uuselamut. Järelauditiga uuris riigikontroll, mida vallad on vahepealse aja jooksul nende ehitistega ette võtnud ja kas ebaseaduslik olukord on lõpetatud.

Järelauditi tulemusel leidis riigikontroll, et omavalitsused suhtuvad ebaseaduslikku ehitamisse leebelt. Vaid kolmandiku auditeeritud ebaseaduslike ehitiste puhul on omavalitsused menetlenud asja nii, et dokumentidest selguks, mida ja miks tuleb ehitise omanikul ebaseadusliku olukorra lõpetamiseks ette võtta.

Kui vald oli üldse midagi ette võtnud, lõppes ebaseaduslik tegevus enamasti hoone tagantjärele seadustamisega viisil, mis ei toonud hoone omanikule kaasa rohkem kohustusi ega kulusid, kui neid on olnud oma maja seadusekuulekalt ehitanud inimesel.

2013. aastaks oli 42 ebaseaduslikust hoonest 26 saanud tagantjärele ehitus- või kasutusloa, 16 hoonel aga puudus endiselt luba. Paljudel juhtudel ei selgunud ühestki dokumendist, millistel kaalutlustel on omavalitsused otsustanud loa tagantjärele väljastada või et ehitis oli enne seadustamist ehitatud seadust rikkudes.

Ehitiste tagantjärele seadustamisel keskendutakse formaalsetele toimingutele, tagamata seejuures, et hoone vastab lõpuks nõuetele ning on selle elanike ja kaaskodanike jaoks ohutu. Ehitusekspertiisi või ülesmõõdistuse, mis võimaldaks nimetatud asjaoludes veenduda, olid auditeeritud omavalitsused nõudnud väga üksikutel juhtudel.

Seda, et osa omavalitsusi on olukorda tõsiselt suhtunud ning ehitusjärelevalvet oluliseks pidanud, näitab see, et 2013. aastaks olid auditis tuvastatud ebaseaduslikud hooned seadustanud Saku, Luunja ja Jõelähtme vald.

Seevastu Rae vallas oli veel 4 ja Tartu vallas 5 sellist hoonet, mida polnud seadustatud ning mille omanikule polnud tehtud ka ettekirjutust ega määratud rahatrahvi. See tähendab, et kolme aasta jooksul pole nende hoonete puhul olukord muutunud ning mõne hoone jaoks ei oskagi omavalitsused oma sõnul ühtegi mõistlikku lahendust leida. Sääraseid probleeme ei oleks, kui omavalitsused tuvastaksid ebaseadusliku ehitustegevuse võimalikult kiiresti, peataksid ehitamise ja lahendaksid olukorra juba eos.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei olnud auditi lõppedes asunud ellu viima riigikontrolli 2011. aasta auditi soovitusi. Ehitisregistris olevaid andmeid on küll osaliselt korrastatud, kuid ehitisregistri põhiandmete sisestamise süsteemsest kontrollimisest on ministeerium ennast taandanud. Samuti pole avalikkusele ehitisregistrist endiselt kättesaadav kogu ajalugu hoonete ehitamise kohta.

Riigikontroll märgib, et inimese jaoks on oluline, et ükski ehitis, mille ehitamiseks ja kasutamiseks on asjaomane omavalitsus väljastanud load, ei oleks talle endale ega ümbritsevale ohtlik. Samuti on inimesel õigus teada õiget infot iga hoone ehitamise asjaolude kohta. Hoone omaniku vahetumise korral peaks nii uuel omanikul kui ka ostu vormistaval notaril olema tõene ja täielik info hoone seaduslikkuse, hoonele väljastatud lubade või hoone seisukorra kohta.


 

Osale arutelus

  • Ehitusuudised.ee toimetus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

detsember 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed