Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 22. jaanuar 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CM: hoone energiamärgis on iga kinnisvaratehingu kohustuslik ja vajalik osa

Täna rohkem uute majadega seostatav energiamärgis on tegelikult kohustuslik iga ostetava, müüdava ja üüritava eramu, korteri ja ärihoone puhul, andes nii omanikule, ostjale kui ka üürnikule ettekujutuse hoone energiatarbimise kohta.

Eelmise aasta algusest kehtima hakanud täiendatud energiatõhususe regulatsioon ja selle tulemusena nõutav hoonete energiamärgis on inimesed segadusse ajanud.

„Kui kodumasinaid ostes vaadatakse väga hoolikalt energiamärgiseid A, B ja C, siis korterit ja maja ostes ei osata seda küsida ega vaadata. Ent energiamärgis on kinnisvara juures väga oluliseks infoallikaks – kui uue külmkapi või televiisori energiatarbimine ei muuda eriti palju igapäevaseid makseid, siis 30-40 aastaks võetava kodulaenu puhul tuleks olla oma valikutes kindel,“ selgitab Tehnilise Järelevalve Ameti ehitus- ja elektriosakonna juhataja Ahto Tuuling.

Tehnilise Järelevalve Ameti kohustus on energiamärgise olemasolu ning nõuetele vastavust kontrollida, inimeste teadlikkust sellest tõsta ning vajadusel karistada.

„Hetkel oleme oma tegevuse suunanud teavitustööle ega tegele trahvimisega. Soovime, et inimesed teaksid, et igal uuel või oluliselt rekonstrueeritaval hoonetüübil on oma energiasäästlikkuse miinimumnõuded ning et igale kinnisvarakuulutusele peab olema lisatud kaalutud energiaerikasutuse või energiatõhususarv või nende klassid. Teeme selleks aktiivselt koostööd ka kinnisvaraportaalide ja -büroodega,“ räägib Tuuling ja lisab, et energiamärgise lähteandmeid ja olemasolu saab igaüks kontrollida avalikust ehitisregistrist, kuhu märgise väljaandjatel on kohustus selle kohta vastav info sisestada.

Mis on energiamärgis ja milleks seda vaja on?

Energiamärgis on dokument, mis annab teada, milline on projekteeritava hoone energiavajadus (energiatõhususarv) või olemasoleva hoone tegelik energiatarbimine (kaalutud energiaerikasutus). Energiamärgisele lisatakse soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks, välja arvatud juhul, kui selleks puudub mõistlik võimalus. Energiamärgisel kajastatakse hoone tegelik või eeldatav energiakasutus, andes hoonele vastava  energiaklassi A-st kuni H-ni, mis näitab hoone energiatõhusust (kütte, sooja tarbevee, gaasi, elektri, jms) keskmisi kulusid aastas kilovatt-tundides ühe ruutmeetri kohta (kWh/(m2a)).

Kohustuslik üle 500 m2 pinna puhul

Energiamärgis on kohustuslik uutel ehitatavatel hoonetel, üle 500 m2 kasuliku pinnaga avalikel hoonetel ning olemasoleva hoone/hoonete osa müügil või väljaüürimisel. Märgis on sageli üheks tingimuseks, et hoone omanik saaks riiklikke laenusid või KredExi abi hoone olukorra parandamiseks. Täpsemad tingimused annab laenuandja ja/või käendaja.

Ehitatavatele hoonetele väljastatakse energiamärgis energiaarvutustel põhinevate andmete alusel. Olemasolevatel hoonetel arvutatakse hoone energiakasutust viimase kolme aasta kütte- ja soojusenergiaarvete alusel ehk kogu energia, mis erinevatel kandjatel on sisse tulnud, jaotatakse maja köetava pinna peale.

Energiaklassi parandamine võib kuni kolmandiku võrra kulusid vähendada

„Uut kodu otsides on palju asju, mida inimesed omavahel võrdlevad alates asukohast kuni ruumide suuruseni. Täna on juures oluline parameeter, mis annab võimaluse analoogseid objekte võrrelda – energiasääst ning võimalikud tulevikuinvesteeringud elamu energiatõhusamaks muutmiseks,“ selgitab Tuuling.

„Energiatõhusamaks saab hoonet muuta erinevate võimalustega, näiteks aknaid vahetades või fassaadi soojustades ja renoveerides, kuid alati tuleb arvutada, kas investeering tasub end ära. Oleme teinud arvutusi, et parendades hoone energiaklassi ühe klassi võrra, võib  hoone asukohast, parameetritest, kujust, küttest jms sõltudes säästa omanik kuni 30% oma energiakasutuse kuludelt aastas.“

Energiamärgise tellib ja selle olemasolu eest vastutab hoone omanik, korterelamu juhatus või haldaja. Energiamärgise kehtivusaeg on kümme aastat.

Loe lähemalt: www.tja.ee/hoonete-energiaklassid

Selle artikli ilmumist toetas Tehnilise Järelevalve Amet www.tja.ee

 

 

Energiamärgised hoonetel
Foto: Tehnilise Järelvalve Amet
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785